Kuigi nii piirivalve kui ka siseminister on saanud viimasel ajal kõvasti kriitikat, näitab praegune tegevus selget suunda paremuse poole – seni võssa kasvanud Eesti-Vene piirijoon muutub iga päevaga üha nähtavamaks.

Eile koos siseminister Hanno Pevkuriga Eesti-Vene piirijoonel – ametlikult küll veel kontrolljoonel –, kaasas käinud Piusa kordoni ülem Valmar Hinno ja Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm tunnistasid, et piirivalvamine on seoses puhastustöödega muutunud palju hõlpsamaks. Juba ainuüksi nähtavus on paranenud. Näiteks eile oli Eesti-Läti-Vene piirijoonte ristumiskohas võimalik mööda piiri vaadata vähemalt kilomeetri kaugusele. Veel mõned kuud tagasi oleks selline asi olnud mõeldamatu.

Erukolonel, endine piirivalvekolledži direktor Uno Kaskpeit kritiseeris laupäeval, 13. detsembril ilmunud Võrumaa Teatajas teravalt praeguse siseministri Hanno Pevkuri sõnu piirivalve aadressil. Küsimus on laias laastus selles, kas olukord piirivalves on masendav või mitte. Teravalt on kritiseeritud piirivalve ühendamist politseiga, mis sisuliselt likvideeris Eestis piirivalve.

Teisest küljest tuleb Pevkurit kõigest hoolimata tunnustada, sest tema oli siiski siseministritest üle mitmekümne aasta esimene, kes idapiiri vastu tõsisemat huvi ilmutama hakkas. Olgugi, et see huvi võis olla põhjustatud ühe ministri alluva, kaitsepolitsei raudvara Eston Kohveri röövimisega Eesti-Vene kontrolljoonelt, on see ikkagi konkreetne samm olukorra parandamiseks. Varasemat siseministrite tööstiili arvestades oleks võinud Kohveri juhtumi halva õnne kaela veeretada ning jätkata samas vaimus.

Piirivalvuritest on näha, et nad on neile viimasel ajal osutatud tähelepanust liigutatud. Piirijoone puhastamine aitab piirivalvurite tööle kaasa, sest idapiirile on esimest korda võimalik paigaldada korralikud vaatlusseadmed, mis peaks aitama piiririkkumiste arvu vähendada ning lihtsustama piiririkkujate leidmist ja tuvastamist. Kokkuvõttes suurendab see Eesti praegu väga habrast turvalisust.