Nagu märkis eilsel Metsavenna talu juures toimunud kalapääsu avamisel Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas, oli tegemist esimese suurema investeeringuga pärast 100 aasta tagust mõisaaega. Pärast 100 aasta pikkust vaheaega on investeeringud hakanud taas Võrumaale jõudma.

Rahapaigutus Metsavenna tallu on mitmes mõttes sümboolne. Esiteks on see pealinnast vaadatuna üks kõige perifeerseimaid kohti Eestis, kuhu maan-teed mööda ligi 300 km maad ehk neli-viis tundi autosõitu. Hansapanga asutaja ja Tallinna endise linnapea Jüri Mõisa hinnangul oleks justkui tegemist täiesti mõttetu investeeringuga. Nii nagu on pealtnäha mõttetu investeerida kiiresse internetiühendusse Võrumaal, sest nagunii lahkuvad noored kas Tallinna või Austraaliasse ja tehtud investeeringud lähevad luhta.

Teiselt poolt on üsna selge, et kõik inimesed Tallinna ära ei mahu. Juba praegu ei jõua Tallinna areng elanike arvule järele, mistõttu ei mahu teedele ja tänavatele autod ära ning lastele ei jätku lasteaiakohti. Pealinn on ülerahvastatud ja saastunud, mis toob endaga kaasa terviseprobleemid, eriti lastel.

Nagu rääkis eile üle 200 000 euro maksma läinud Vaida jõe kalapääsu avamisel Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus, on just ilus ja puhas keskkond see, mis aitab Eestisse tagasi tuua välismaale pagenud noored. See võib isegi tõsi olla, sest need, kes välismaal elanud, teavad, et Eesti loodus on üks kaunimaid ja puhtamaid kogu maailmas. Eestis saab aga ilusat ja puhast keskkonda nautida ainult väljaspool Tallinna, näiteks sealsamas Metsavenna talu juures Vastse-Roosa külas, Läti Ape linna ligidal. Kui Eesti piiri äärde tehtud investeering aitab tagasi kodumaale meelitada kas või mõne eestlasest spetsialisti, on see igati õigustatud.

Ligi paarkümmend aastat Mõnistes talupidamisega tegelenud Mõttusel on suured plaanid kohaliku külaelu arendamisel. Lisaks juba rajatud turismitalule ja kalapääsule on kavas ehitada täismõõdus hokihall ning hotell, kalapääsu juurde peaks tulema hüdroelektrijaam. Oleks selliseid entusiaste Eestis vaid rohkem!