Valdava osa eesti rahva jaoks on nõukogude okupatsioon möödas ja Nõukogude Liit kauge minevik, ent Haanja rahvuspargil elavad inimesed peavad seniajani vägikaigast vedama nõukogude ajal kehtestatud piirangutega.

Lihtsas maakeeles öelduna võeti poolt Võrumaad katva Haanja rahvuspargi territooriumile jäävate inimeste käest 1940. aastal sunniviisiliselt nende maa. Edasi võeti see maa 1950ndatel osaliselt kaitse alla ja 1979. aastast pärit Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 497 loodi elanikelt ära võetud maadele Haanja looduspark. Maale seatud piirangud kehtestati omakorda Võru Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsustega. Nõukogude-aegsete õigusaktide põhjal kirjutasid Haanjasse looduskaitsealade loomisele 1996. aastal alla toonane peaminister Tiit Vähi ning keskkonnaminister Villu Reiljan. 2004. aastal lülitas Eesti valitsus Võrumaa inimestelt vägivaldselt võetud maa ja sellele õigusvastaselt loodud kaitsealad Euroopa Liidu Natura 2000 kaitsealade koosseisu, mistõttu praegu kaitseb Eesti valitsus Haanja looduspargi alasid kui Euroopa Liidu vara. Kuivõrd Euroopa Liit kaitseb oma vara seadusega ja Euroopa seadused on Eestis ülimuslikud, on täiesti selge, et lihtsa Võrumaa inimese võitlus Euroopa Liidu institutsioonidega on juba ette kaotusele määratud. Inimesed peavad loobuma oma esiisade maast või neilt maadelt olude sunnil lahkuma.

Olgu öeldud, et Haanja looduspargi erilise hoolega kaitstud sihtkaitsevööndid paiknevad 493 hektari ulatuses eramaal, sihtkaitsevööndite kogupindala on Haanja looduspargis 1115,1 hektarit. Kokku hõlmab Haanja looduspark ligi 1500 maaüksust 1400 maaomanikuga.

Haanja looduspargi arendamisega seoses toimunud rahvakoosolekutel maaomanike õiguste eest häälekalt sõna võtnud Võrumaa mees Raivo Lang nimetab praegust asjade arengut uueks küüditamiseks. Tõenäoliselt on Langil õigus, sest on raske mõista, kuidas on võimalik nõukogude-aegsete õigusaktidega põhistada iseseisvas Eesti vabariigis kodanikele seatud piiranguid.