ARVAMUS

Vana uudis, et on mitu Eestit, mõnedel andmetel koguni viis Eestit!? Milline neist võib haihtuda?

Eurostati andmetel on kadunud 34 000 noort, kes ei õpi, ei tööta. Riigiprokuröri Alar Karise sõnul kaduvat poisid umbes kuuendas klassis koolist ära, ja tihti ei tea vanemadki, kus lapsed on. Kas see on tõesti tõsi? 100 000 eestimaalast töötab piiri taga. Lähema paarikümne aasta jooksul kaotab Eesti riigikontrolli arvutuste kohaselt ligi 72 000 töökätepaari. Eestist on välja veetud (kadunud) 31 630 pulli, 9050 lehma, 5713 mullikat. Nende numbrite sees on ka tõuloomad.

Tõuloomade taga on aastatepikkune ennastohverdav töö. Loomadega on seotud töökohad alates hoonete ehitamisest, karjatamisest, lüpsist, piimapakendamisest, juustutegemise ning söödavarumise ja karjakopliteni välja. Lõpuks isegi kuni selleni välja, et koplis söövad lehmad pakuvad kordumatut vaatepilti meile endile, turistidest rääkimata. Isegi üksik toonekurg paneb turisti peatuma ja pilti tegema ning kodus seda tuttavatele näitama.

Põllumeestele on jäänud läga ja võlad. Toompeal on juba käinud 101 traktorit. Läga saab vedada üpris mitmesse kohta, kus põllumeestele kahjulikke otsuseid tehakse, sealhulgas ka Toompeale.

Põllumehed räägivad anekdooti, et kui helistatakse ja küsitakse: miks arve maksmata, siis tuleb öelda: maksame loterii korras! Kui küsija aru ei saa, siis tuleb rahulikult selgitada: maksmata arved on loteriikastis, sealt võetakse pimesi arve ning makstakse ära. Kui aga helistaja on kurjemast kuri, siis tuleb rahuliku häälega öelda: kurjade inimeste arved võtame kastist üldse välja ja viskame läga sisse. See mõjuvat.

Kuid seda anekdooti on põllumehel oma partnerile väga-väga raske rääkida. Võlg on ju võõra oma. Kas põllumehed on riigile võõraks jäänud? Miks ei ole meie riigis „teravaid pliiatseid”?{fcomment}

Kuhu maailm liigub? Vastata saab: maailm muutub järjest targemaks ning ravida osatakse väga paljusid haigusi, mida varem ei diagnoositudki. Saab vastata ka: liigub hukatusse. Äkki on õige vastus: ei tea!?

Akadeemik Toomas Asser ütles Võrus gümnasistidele esinedes, et meil on seitse-kaheksa terabaiti infot inimese kohta. Jaapani eesrindlikud teadlased väidavad, et kogu inimkonna teadus on avastanud ja registreerinud aegade algusest kuni tänapäevani ainult ühe miljondiku sellest teabest, mis meid tegelikult ümbritseb ja millega me pidevalt kokku puutume.

Julgemad on juba esitanud küsimuse: „Kas kolmas ilmasõda on juba alanud?” Mitme riigi ülimoodsad lennukid lendavad ja pommitavad. Uudiseid lugedes ei kehitata õlgugi. Lennuki allakukkumine Siinais jäi ka kaugeks. 13. novembri terroristide pommivööde plahvatused Pariisis tõid sündmused piltlikult öeldes meie õuele. Brüssel on ehmunud. Rootslastel ei jätku voodeid … Meie mail ei suudeta leida noormeest.

Maailm oleks muutunud nagu kirjaoskamatuks. Silmagi pilgutamata tapetakse inimesi. Tarvis oleks luua MTÜ, mis tegeleks inimeste kaitsega!? Äkki oleks see võinud olla eile alanud ühisnädala üheks teemaks? Ainult et kelle eest tuleb inimest kaitsta? Teise inimese eest!? Ülehomme on aga kodanikupäev, teadvustamaks kodanikustaatust, tõstmaks kodanikuuhkust.

Eestis oli 1. jaanuari 2015. aasta seisuga 31 581 väga kõlavate ja kaunite nimedega mittetulundusühendust. See on ehmatavalt suur number. Kui igas MTÜs oleks kas või kolm inimest, siis on MTÜndusega seotud juba ligemale sada tuhat inimest. Sel nädalal tasub silmad-kõrvad lahti hoida, siis saab aimu, mida MTÜd teevad, ja kas neid on üldse sellisel hirmuärataval hulgal tarvis?

Kui umbes 150 aastat tagasi peeti kirjaoskajaks kõiki, kes oskasid veerides lugeda, siis sadakond aastat tagasi loeti kirjaoskajaks neid, kel oli vähemalt algharidus. Nüüd on taas päevakorras kirjaoskus.

Kurdetakse, et inimestel puudub finantskirjaoskus, meditsiiniline kirjaoskus, kirjandi kirjutamise kirjaoskus, funktsionaalne kirjaoskus. Isegi tudengite seas võib leida neid, kellel on raskusi lugemisel, kirjutamisel, arvutamisel.{fcomment}