Menu

Eesti Posti hinnatõus mõjutab enim maapiirkondi

  • Kirjutas BNS

pixabay

Eesti Meediaettevõtete Liidu juhi Mart Raudsaare sõnul vähendab Eesti Posti hinnatõus ajalehtede kättesaadavust maapiirkondades.

"Meile öeldi, et see läheks kojukande kvaliteedi parandamiseks, et õigel ajal jõuaksid lehed kohale, aga mulle tulevad kirjad inimestelt, kes pole mõnikord saanud päevi ajalehti, juba praegu. Kui on niisugune olukord, siis inimene muidugi ei taha tellida, mis ta teeb vana ajalehega õhtul või järgmisel hommikul," ütles Raudsaar BNS-ile.

Raudsaare sõnul on aastaid räägitud, et raha suunatakse kirjakandjate palkadesse, kuid see pole taganud postiteenuse paremat kättesaadavust, samuti ei ole Eesti Posti kulutused läbipaistvad.

"Seda juttu räägitakse meile igal aastal, et kirjakandjad saavad vähe palka ja palka on vaja tõsta. See kõik on õige, nad saavadki vähe palka ja palka tulebki tõsta," ütles ta ja lisas, et pole samas täiesti kindel, kas hinnatõusust saadav raha läheb siiski täies ulatuses palgatõusuks.

Raudsaar märkis, et 2017. aastal oli kojukande miinus 2,5 miljonit eurot, kaks aastat hiljem on see suurenenud 4 miljoni euroni. Ühtlasi tõstis riik vahepeal dotatsiooni poole miljoni võrra.

"Minu jaoks ei ole see majanduspool loogiline. Riik võttis sellel aastal dividende 1,6 miljonit Eesti Postist ja samal ajal on kojukande dotatsioon 1,8 miljonit. Ehk piltlikult öeldes ühest taskust võetakse ja teise pannakse. Kas dividendide võtmine on mõistlik või äkki peaks hoopiski Eesti Posti jagama, kus on kasumlik postiäri ühel pool ja teisel pool kojukanne, mis ei ole kasumlik ja mida tuleb toetada," rääkis Raudsaar.

Meediaettevõtted on varasemalt kokku leppinud, et nõustuksid tuleval aastal 5-protsendilise hinnatõusuga, 11-protsendilist tõusu peab Raudsaar liiga suureks ning möönab, et läbirääkimised hinnatõusu osas ei lähe rahumeelselt. Tema sõnul pole nii suurt hinnatõusu kunagi varem olnud.

"Meie jaoks on praegu reaalsus see, et kehtestatakse 11,1-protsendiline hinnatõus. Sellele on kolmekuuline etteteatamise aeg ja kuna nad tahavad seda hinnatõusu aasta algusest, siis ma arvan, et nii see asi ka praegu läheb."

Raudsaar tõi välja, et hinnatõus on toimunud igal aastal ning kuna baashind on tõusnud, pole 11,1-protsendiline hinnatõus kindlasti võrreldav varasemate hinnatõusudega. "See ei ole jõukohane. Lõppkokkuvõttes tabab see tarbijat ja kõige rohkem tabab ta maaelanikku ja selle pärast võib ühel hetkel see kojukanne üsna harvaks jääda."

Suureks probleemiks on ka see, et väljaandjad ei saa olla kindlad, mis kell ajalehed kodudesse jõuavad. "Kui riik andis pool miljonit juurde ja öeldi, et see parandab laekumise kellaaga, siis praktikas mina ei ole seda näinud," märkis ta. Raudsaare sõnul tähendab see ka, et mõned väiksemad lehed võivad ilmumissagedust vähendada.

15 PÄEVA ENIMLOETUD