Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust selgub, et võrreldes 2020. aastaga saavad lapsed tänavu taskurahaks suuremaid summasid.

Alates 16. eluaastast antakse lastele enamasti rohkem kui 50 eurot kuus. Taskuraha on peamiselt mõeldud konkreetsete väljaminekute jaoks ja igapäevasteks kulutusteks. 

„Uuringu tulemused näitavad, et üldine palkade ja elukalliduse tõus on kergitanud ka summasid, mida vanemad lastele annavad,“ sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. „Teine suurem muudatus võrreldes 2020. aastaga on see, et üha enam eelistatakse taskuraha kanda lapse pangakontole,“ lisas Jääger. 

63 protsenti viie- kuni kuueaastastest lastest saavad taskurahaks kuni 5 eurot kuus, pooled seitsme- kuni kümneaastastest kuni 10 eurot kuus. 11–15-aastastele antakse kõige sagedamini igakuiselt taskurahaks 16–30 eurot. 28 protsenti 16–19-aastastest noortest saavad 51–100 eurot ning 27 protsenti 20–23-aastastest lastest rohkem kui 100 eurot taskuraha. 

Lapsevanematel on oluline roll rahatarkuse õpetamisel ja hoiakute kujundamisel rahasse. „Selles vallas on kindlasti arenguruumi, sest vaid ligi kolmandik lapsevanematest on seda teemat detailselt pere noorematega arutanud, ligi kaks kolmandikku on jaganud vaid baasteadmisi ning 13 protsenti ei ole üldse lapsega rahaasjade teemat arutanud,“ sõnas Jääger. 

Lastele antakse taskuraha regulaarselt, üks kuni kaks korda nädalas või kuus, vanuses seitse kuni 19 eluaastat. Sellest noorematele ja vanematele lastele on taskuraha andmine pigem ebaregulaarne või ei anta seda üldse. „Taskuraha on lapsele enamasti ainuke sissetulek ning selle andmise korrapärasus, kokkulepitud summad ja kuupäevad aitavad lapsel õppida rahaga ümber käima ning läbi mõelda, millal ja millele seda kulutada,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht. 

Mida nooremad on lapsed, seda rohkem uurivad vanemad regulaarselt lastelt nende rahalise olukorra kohta. Üldiselt vanemad pigem küsivad lastelt, millele nad taskuraha kulutavad, kuid teismeliste ehk 11–15-aastaste hulgas kontrollitakse taskuraha kulutamist kõige enam internetipangas või äpis. 

Vanemate nägemusel on lastele antud taskuraha mõeldud konkreetseteks väljaminekuteks ja igapäevasteks kulutusteks. „Üha vähem näeb seda, et taskuraha kasutatakse lapse premeerimiseks hea käitumise ja heade hinnete eest. Loodetavasti märgatakse lapse pingutusi nendes valdkondades siiski muul viisil,“ lisas Jääger. 

Koolieelikute ehk viie- kuni kuueaastaste ja algklassides käivate laste ehk seitsme- kuni kümneaastaste taskuraha kulub peamiselt maiustustele ja mänguasjadele. 11–15- ja 16–19-aastastel kulub lisaks maiustustele märgatav osa taskurahast riietele ja meelelahutusele. Viimaste osakaal selle kahe vanuserühma väljaminekutes on 2020. aastaga võrreldes märgatavalt kasvanud, vastavalt 10 ja 17 protsenti. 

Uuring tõi välja ka selle, kas lapsed ja noored koguvad raha millekski suuremaks. 37 protsenti koolieelikutest kogub raha mänguasjadeks. Seitsme– kuni 19-aastased koguvad peamiselt tehnikaseadmete ostmiseks, kuid seda vähem kui 2020. aastal. Neljandik lastest ei kogu üldse millegi jaoks raha. 

Laste taskuraha uuring toimus internetiküsitlusena tänavu 8.–10. augustini. Küsitlusele vastas 1002 Eesti elanikku, kelle peres on lapsi vanuses 5–23 aastat. Küsitluse teostas Norstat ettevõtte enda veebipaneelis. Sarnased uuringud on varem läbi viidud 2020. ja 2017. aastal.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis. Suurim rahatarkuse nõuandegrupp Kogumispäevik tegutseb Facebookis.