Alates 1. juunist ei kehti Venemaa ja Valgevene sõiduki roheline kaart Eestis ega teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides.

Kui Venemaa või Valgevene registrimärgiga sõidukiga liigeldakse Eestis, siis peab tegema piirikindlustuse või tuleb sõiduk registreerida Eesti liiklusregistrisse ja teha tavaline liikluskindlustus. 

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid teatanud rohelise kaardi süsteemi lepingu lõpetamisest Venemaa ja Valgevenega. „Seetõttu alates juunist ei kehti enam nende riikide sõidukite roheline kaart Eestis isegi siis, kui rohelise kaardi kindlustusperioodi lõpp on peale 1. juunit,“ ütles Potsepp. 

„Eestis sõitmiseks on võimalik teha Venemaa ja Valgevene autole ükskõik millise Euroopa Majanduspiirkonna riigi piirikindlustus, selle ei pea ilmtingimata tegema Eesti piiril. Kui aga Venemaa sõidukiga liigeldakse alaliselt Eestis, siis tuleb autole võtta Eesti numbrimärk ja sõlmida liikluskindlustuse leping,“ selgitas Potsepp. 

Narva piiripunkti juht Marek Liiva selgitas, et piirivalvurid kontrollivad sõidukitel kehtiva kindlustuse olemasolu nii Eestisse sisenemisel kui siit väljumisel. „Kui Eestisse tuleval sõidukil ei ole Eestis kehtivat kindlustust, siis ei luba me sõidukiga riiki siseneda. Sõidukijuht saab sellisel juhul piiril vormistada piirikindlustuse,“ rääkis Liiva. 

Alates 1. juunist ei kehti ka Eesti sõiduki roheline kaart Venemaal ja Valgevenes. 

Roheline kaart on rahvusvaheline liikluskindlustuse poliis, mille saab Eesti registris olevale sõidukile tellida kindlustusseltsilt koos Eesti liikluskindlustuspoliisiga. 

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu. 

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et 66 protsenti vastajate arvates ei õigusta maksuküüru kaotamine maksutõuse ning 64 protsendi arvates ei õigusta maksuküüru kaotamine peretoetuste vähendamist. 

Hiljuti sõlmitud koalitsioonileppe ühed enim kõneainet pakkunud punktid on olnud maksumuudatused ning peretoetuste vähendamine. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) kolmikliit teatas ühelt poolt maksuküüru kaotamisest, kuid samal ajal lepiti kokku ka tulu- ja käibemaksu tõusus ning automaksu kehtestamises. Lisaks lubati vähendada lasterikka pere toetust ning kaotada lastega peredele kehtivad maksusoodustused.