Sel kevadel toimunud teavituskampaania “Elu pärast” tõi Eestisse juurde 7161 võimalikku elundidoonorit, kes on digiloos allkirjastanud tahteavalduse oma elundite surmajärgseks loovutamiseks.

“Elundite kinkimine ja teise inimese päästmine on hindamatu väärtusega,” märkis Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor doktor Virge Pall ning lisas, et kõikide allkirjastatud tahteavalduste taga on isetud inimesed, kes on nõus head tegema ka pärast oma surma. 

Aktiivse teavitustöö perioodil ehk 15. märtsist 16. aprillini tehti kudede ja elundite surmajärgseks loovutamiseks Digiloos 7161 tahteavaldust ehk keskmiselt 217 avaldust päevas. Võrdluseks võib välja tuua, et kampaaniavälisel ajal jaanuarist kuni märtsi keskpaigani tehti 1141 tahteavaldust ehk keskmiselt 11 avaldust päevas.

Tahteavaldusi kudede ja elundite surmajärgseks loovutamiseks on Eestis tehtud kokku 39 995 ehk nõusoleku on andnud 3,82 protsenti täiskasvanud elanikkonnast.

Eestis on 17. aprilli seisuga 80 elundisiirdamist ootavat raske elundipuudulikkusega inimest. Nendest 63 ootavad neeru, sealhulgas neli neeru ja kõhunääret korraga, kümme ootavad maksa, üks kõhunääret ja kaks patsienti uusi kopse. Lisaks ootavad viis patsienti südame siirdamist, mida tehakse Eesti patsientidele Soomes Helsingis. Kõik teised siirdamised toimuvad Eestis.

“Selleks, et siirdamist ootavad patsiendid saaksid õigeaegset ravi, on oluline iga ühiskonnaliikme panus. Ühel organidoonoril on võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele,” toob doktor Pall välja.

Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus ehk kas nõusolek või keeldumine ning kinnitada see digiallkirjaga. “Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta ning kindlasti soovitan oma otsusest anda teada ka lähedastele,” tõi Pall välja.