. 
Eelmise aasta populaarseimaks nimeks oli poistel Robin ja tüdrukutel Sofia, selgub statistikaameti ülevaatest.
Mõlemaid nimesid pandi uutele ilmakodanikele sagedasti ka 2019. aastal kui Sebastiani ja Mia järel olid Robin ja Sofia nimede edetabelis teisel kohal.
Mullu pandi Robin nimeks 96 korral, järgnesid Oliver 72 ja Rasmus 68 korraga. Sofia pandi nimeks 82 korral, järgnesid Mia 74 ja Emma ning Marta 76 korraga.
Nimed Robin ja Sofia on juba pikemat aega lapsevanemate suured lemmikud. Viimasel kümnel aastal on Robin olnud järjepidevalt kuue populaarsema nime hulgas ja neist neljal aastal koguni esikohal. Sofia on kaheksal aastal olnud esimesel ja kahel aastal teisel kohal.
Esimest korda jõudsid mullu kümne populaarsema nime hulka Saara ja Jakob. Näiteks 2011. aastal oli Saara nimi populaarsuselt alles 122. kohal ja Jakob 60. kohal, mis näitab mõlema nime populaarsuse erakordselt kiiret kasvu.
Jakob on ühtlasi ka näide taasavastatud vanemast ja traditsioonilisest nimest. Nimesid, mille kandjaid on rohkem üle 75-aastaste seas, pole peaaegu üldse keskealiste hulgas, aga on viimasel kümnendil uuesti populaarseks saanud, võib leida teisigi. Vanaisadest ja vanaemadest inspireeritult on taas levima hakanud nimed nagu Adeele, Elli, Emma, Ida, Loore, Matilda, Olivia, Roosi, Säde, Johan, Johannes, Hugo ning Oskar. Kõikide nende nimede populaarsus on viimasel ajal kiiresti kasvanud.
Statistikat analüüsides on huvitav jälgida, kas nime valik sõltub ka värskete lapsevanemate elukohast. Teistest eristuvad selgelt Harju ja Ida-Viru maakond, kus nimede populaarsust mõjutavad muust rahvusest lapsevanemate erinevad eelistused võrreldes eestlastega.
Eelmise aasta populaarseim poisinimi Robin oli pisut rohkem eelistatud lõunapoolsetes maakondades, kus see oli esikohal. Esikolmikusse kuulus Robin kokku 12 maakonnas. Kesk-Eestis kandis rohkem alla 10-aastaseid poisse nime Rasmus, mis oli kaheksas maakonnas esimesel ja ühes teisel kohal. Ülejäänud maakondades Rasmus aga esikolmikusse ei mahtunud. Seitsmes maakonnas oli esikolmikus veel Oliver.
Tüdrukutele pandavate nimede osas varieerusid eelistused rohkem. Eliise oli esikolmikus kaheksas maakonnas, Lisandra ja Sofia mõlemad viies maakonnas. Eliise ja Lisandra populaarsus on viimastel aastatel vähenenud, seega mõjutab praegust tulemust nende nimede populaarsus kümnendi esimeses pooles.
Võru linna ligikaudu kümne hektari suurusele maa-alale plaanitava mitmeotstarbelise vabaajakeskuse ehitustööd võivad parimal juhul alata järgmise aasta lõpus - selle aasta sügiseks loodetakse kinnitada detailplaneering, järgmine aasta kulub aga projekteerimise ja ehitushanke peale, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
«Keskuse projektiga on praegu gaas põhjas,» rääkis suurprojekti vedav ettevõtja Urmas Johanson. «Kõige paremal juhul, kui kõik asjaolud klapivad ideaalselt, saaks kopa maasse järgmise aasta lõpus.»
Johansoni sõnul on siiski tõenäolisem, et ehitustöödega saab alustada 2023. aasta alguses. «Väga optimistlike plaanide kohaselt võiks vabaajakeskus valmis saada 2023. aasta sügishooajaks, kui siseruume ja spaad aktiivsemalt kasutama hakatakse.»
Võru Maksimarketi kõrval Luha tänaval asuvale võsastunud platsile kerkivas vabaajakeskuses peaksid koha leidma spaa koos veeprotseduu ride, saunade ja atraktsioonidega, ujula ja lastebassein. Samuti peaks sinna tulema hoki- ja uisuväljak, tennisehall, squash’i väljakud, võimlemishall, jõusaalid, ravikeskus, hotell ja kino.
Ehitamisel oli esialgu takistus asjaolu, et krunt asus aktiivse turbavaru alal. Nüüdseks on sellega kaasnevatest aeganõudvatest uuringutest siiski pääsetud. Linn algatas uue, muudetud detailplaneeringu ning korraldas ka selle koostamiseks hanke, mille võitis Hendrikson & Ko OÜ. «Praegu koostamegi tavapärasest põhjalikumat detailplaneeringut, kus lähtume juba ka hoone funktsionaalsusest,» rääkis Johanson.
Järgmise sammuna tutvustatakse lähiajal projekti ka linnavolikogule. «Tahame teha asju avatult ja avameelselt, kuna ehitis kujundab Võru linna tuleviku üht olulisemat kvartalit.»
Johanson loodab, et planeering läheb enne suvepuhkusi avalikustamisele, nii et selle saaks sügisel kinnitada. «Meil on linnaga kokkulepe, et hoone välisilme osas tuleb ideekonkurss. Kui saame ka selle aasta lõpuks tehtud, on meil hästi läinud. Ja kui suuremaid vaidlustuskohti ei teki, saame hakata aasta lõpus hankeid läbi viima,» lausus Johanson, lisades, et projekteerimishange ja projekteerimine võtavad kokku ligikaudu viis-kuus kuud. «Sellele järgneb ehitushange, ka ehituslepingu allkirjastamiseni jõuame kõige varem nelja-viie kuuga.»
Lehekülg 970 / 1945
