Menu

.      

Uuring: kõige peresõbralikumateks peetakse IT-ettevõtteid

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Uuring: kõige peresõbralikumateks peetakse IT-ettevõtteid Foto: AIGAR NAGEL

Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu tulemuste järgi leiab suurem osa töötajaid, et tööandjad saavad peresõbralikud olla IT-sektoris, samal ajal kui kõige vähem usutakse selle võimalikkust ehitus- ja kinnisvaravaldkonnas, põllumajanduses ning energeetikas.

Tänavu juulikuus 500 Eesti töötaja seas läbi viidud uuring näitas, et 61 protsendi vastajate arvates on tööandjal võimalik peresõbralik olla just IT-valdkonnas. Järgnevad kultuuri- ja meelelahutussektor 58 protsendiga, avalik sektor 57 protsendiga ning tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkond samuti 57 protsendiga. Kõige vähem usutakse, et tööandja saab peresõbralik olla ehitus- ja kinnisvarasektoris, põllumajanduses või energeetikas. Nende sektorite puhul möönis peresõbralikkuse võimalikkust vaid üle kolmandiku vastanutest. Vähem võimalusi peresõbralikuks lähenemiseks nägid töötajad ka korrakaitse- ja päästevaldkonnas ning tootmissektoris. 

„Arvamus, et peresõbralikkus on peamiselt IT-sektori hüve, on kindlasti müüt, mis on jõudsalt levinud tänu IT-ettevõtete tugevale turundustööle. Tegelikult saab tööandja absoluutselt igas sektoris peresõbralik olla. Tõsi – ehitaja, põllumees, elektrik, päästja või kassapidaja ei saa enamasti teha kaugtööd, kuid peresõbralikkus on tegelikult palju laiema sisuga,“ selgitas sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik.

Peresõbraliku tööandja programmi koostööpartneri, Eesti HR Seltsi president Helo Tamme toob välja, et peresõbralikkus algab juhtkonna suhtumisest ja soovist oma töötajatele parimat töökeskkonda pakkuda. Oluline on töötajaid märgata, nendega suhelda ning leida loovaid lahendusi erinevate eraelu vajaduste korral.

„Näiteks võib töötaja vajada rohkem paindlikkust, kui ta töö kõrvalt end täiendab, mõnd kraadi omandab, väikese lapse või eaka vanema eest hoolitseb või muude perekohustustega tegelema peab,“ sõnas Tamme.

Ta rõhutas, et ka kõigis nii-öelda keeruliseks peetavates sektorites on peresõbralikkus võimalik – kuidas seda täpselt teha, sõltub konkreetsest organisatsioonist ja selle töötajate vajadustest. «Näiteks paindlikkus on lisaks kaugtööle võimalik ka seeläbi, kui töötaja saab kaasa rääkida töö alguse- ja lõpuaja osas, kui tal on võimalik töötada osakoormusega või kui tema töö asukoha juures arvestatakse ka tema kodu asukohta,“ loetles Tamme.   

Tema sõnul ei saa tööandjad siiski kellegi teise tegevust üks-ühele kopeerida – tuleb oma töötajate vajadusi tunda ja vastavalt sellele sobiv rätsepalahendus välja töötada.  Just sellist lähenemist võimaldab ka Sotsiaalministeeriumi peresõbraliku tööandja arenguprogramm, kus organisatsioone nõustavad kogenud mentorid. 

Programmi läbinud päästeamet on töötajatele loonud väga mitmekülgseid võimalusi paindliku tööaja ja -koormuse kujundamiseks, vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks ning hea juhtimise tagamiseks. Küsimusele, kas peresõbralik tööandja eeldab ka tööandjasõbralikku peret, vastas päästeameti personalijuht Katrin Ehala, et head suhted on tõepoolest vastastikused. “Peresõbralikkus saab ennekõike alguse töötaja ja tööandja vahelisest usaldusest. Tööandjana oleme võimalusel paindlikud, oodates töötajalt kohusetundlikkust oma töös,” ütles Ehala. 

Saaremaal ning väljaspool Eestitki paljudes riikides tegutseva elektroonikatööstusettevõte Incap lükkab ümber müüdi, justkui tootmisettevõttes poleks paindlikkus ja peresõbralikkus võimalik. «Näeme oma praktikast, et need hirmud ei ole üldse põhjendatud. Piirangutest saab üle, see sunnib just ekstra pingutama. Pere- ja töötajasõbralikkuse võti on inimlikus suhtluses ja töötajate kaasamises ettevõtte tegevusse. Ülioluline on märgata inimest päriselt, jagada tähelepanu, suhelda. Sellest hakkab kõik pihta,» ütles Incap Electonics Estonia administratsiooni- ja finantsjuht Ene Tampuu.

Organisatsioonid saavad tänavu peresõbraliku tööandja arenguprogrammi kandideerida Tööelu veebilehel 20. septembrini. Samadel kontaktidel saab märku anda ka huvist infot saada, kui avanevad liitumisvõimalused järgmisel aastal. Arenguprogramm on tööandjatele tasuta, kuid eeldab organisatsiooni meeskonnaliikmete ajapanust. Programmi veab eest Sotsiaalministeerium ja rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD