. 
Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko märkis kolmapäeval Tallinna linnavalitsuse pressibriifil, et koroonaviiruse osas on olukord hakanud stabiliseeruma eelkõige nendes maakondades, kus on varasemalt rakendatud karmimaid piiranguid.
Viimase nädalaga lisandus 3762 koroonaviiruse haigusjuhtu, mis Dontšenko sõnul tähendab, et Eesti on nakatumiste osas pigem stabiliseerumise suunas. "Kui vaadata numbrite sisse, siis jätkuvalt on Eestis üleriigiline viiruse levik ning haigestumise intensiivsus on väga kõrge," ütles Dontšenko.
Olukord on tema sõnul stabiliseerunud pigem nendes maakondades, kus on varasemalt võetud ette rangemad piirangud ehk Harjumaal ja Ida-Virumaal. Samuti on olukord stabiliseerumas Pärnumaal, Tartumaal ja Võrumaal. Kasvutrendis on nakatumine juba viimased viis nädalat Jõgevamaal ja Raplamaal, samuti on nakatumine suurenemas Hiiumaal, Saaremaal, Järvamaal ja Viljandimaal.
Ühtlasi on nakatumisi hakanud sagenema noorte inimeste seas, mis viitab Dontšenko sõnul sellele, et lapsed läksid koolidesse, said kokku ja viirus sai levima hakata. "Samuti on täheldada nakatumiste kasv vanuses 30-39, mis tähendab, et haigestunud on nakkuse saanud laste vanemad," ütles Dontšenko.
Tema sõnul pole koguni 33,5 protsendi nakatunute puhul teada, kust nad täpselt viiruse külge said. "See tõendab jätkuvalt seda, et meil on nakkuse ulatuslik levik ning nakkuse võib saada igalt poolt," ütles Dontšenko.
Koroonaviiruse levik on pannud üha enam inimesi ka oma sissetulekute pärast muretsema ning haigeks jäädes soovitakse esimesel võimalusel haigusraha kätte saada.
See paneb inimesed haiguslehe lõpetamise järel kohe haigekassa klienditoele helistama, mullu oli sellise sisuga pöördumisi 60 protsenti kõikidest pöördumistest. Kokku pöördus mullu haigekassa klienditeeninduse poole infoküsimusega kas telefonitsi, e-kirjaga või läbi kodulehe veebivestluse üle 120 000 inimese.
Haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Maris Liitmäe ütles, et üle poolte pöördumistest sisaldaski küsimust, millal inimese haiguslehe raha üle kantakse või kuidas on hüvitise suurus arvutatud. Eelmisel aastal maksis haigekassa inimestele ajutise töövõimetuse hüvitistena välja 172 miljonit eurot, millest 85 miljonit eurot haigushüvitistena, 26,5 miljonit hooldushüvitistena, 55 miljonit sünnitushüvitistena ja 5,2 miljonit tööõnnetushüvitisena.
Ravikindlustusega seotud küsimusi esitas 16 protsenti inimestest, uuritakse näiteks, kas kindlustust kehtib, kui ei kehti, siis miks ja kuidas vormistada. Samuti küsiti, kuidas muuta oma andmeid, näiteks kontonumbrit või kodust aadressi. Väga sage on ka küsimus, milline kohtutäitur minu haiguslehe raha kinni pidas, sest Liitmäe kogemust mööda on inimestel teinekord suisa kahekohaline arv kohtutäitureid hüvitise arestinud. „Kahjuks pole see tõesti erand, et inimeste haiguslehe raha läheb kohtutäiturile. Inimesed räägivad, et tihti saavad sellised olukorrad alguse näiteks kiirlaenust ning paraku esineb neid olukordi sagedamini, kui keegi meist sooviks,“ avaldas klienditeeninduse juht.
Kuigi haigekassa vastutab väga paljude tervishoiuvaldkondade korralduse eest, püsib ülejäänud teemade, näiteks sõeluuringute, visiiditasude, ravimihüvitiste või õendusabi vastu huvi paari protsendi juures. Aasta aastalt on teemad populaarsustabelis ka kohti vahetanud.
„Mõne aasta eest tunti tunduvalt rohkem huvi näiteks täiendava ravimihüvitise või sõeluuringute vastu, kuid nüüd on ravimihüvitis automaatne ning ka sõeluuringud on hästi käima läinud, mistõttu nende populaarsus on langenud. Küll on aga läbi koroonalainete näha, et inimestel on suured väljakutsed perearstide kätte saamisega, sest perearstid on väga hõivatud,“ lausus Liitmäe.
Aastate eest oli palju kõneks ka visiiditasu, sest viis eurot oli paljude inimeste sissetulekut arvestades suur raha, nüüdseks on aga elu nii palju kallinenud ja inimesed on summaga ka harjunud.
Oluline muudatus on see, et inimene helistab ühe probleemiga, kuid kõne käigus tekib palju muidki küsimusi ja kõneajad on üha pikenenud. Keskmine kõne pikkus on kolm minutit, kuid harvad ei ole ka juhtumid, kus kõne kestab 30 minutit. „Inimeste digivõimekus on väga erinev. On inimesi, kes oskavad erinevates keskkondades kõik vajaliku ära teha, kuid on neidki, keda juhendame samm-sammult. Eesti.ee keskkonnas on küll paljud meie e-teenused olemas, kuid endiselt on inimesi, kel on kas lauatelefon või nuppudega telefon ja kodus ei ole ka arvutit,“ avas Liitmäe inimeste igapäevamurede tausta.
Kuigi e-teenused on olemas, on jätkuvalt haigekassale võimalik teha avaldusi ka tavalise valge paberi peale. Liitmäe kogemust mööda peavad inimesed vahel riigiga suhtlemist ka keeruliseks, kuid vaatamata digiajastule peab jääma ka paberil avalduste võimalus. „Ja nii juhtubki aastas ikka mitu korda, et kontonumbri muutumise avaldus tuleb meile tavaposti teel ja ruudulisel paberil. Saame jätkuvalt ka sellise suhtlusega kenasti hakkama,“ rääkis Liitmäe.
Paberil liiguvad ka Euroopa Liidu ravikindlustuse andmed, sest paljud teised riigid ei ole suutnud oma dokumentide edastamist digitaalseks viia. Või kui elektrooniline süsteem on olemas, siis on inimese jaoks info teise riigi ravikindlustuse kohta kiiremini liikumas siiski paberil.
Koroonaaeg tõi haigekassa klienditeenindusele ka omajagu haiguse nägu erisusi. Näiteks ei reisinud inimesed enam ja seetõttu polnud ja pole siiamaani eriti sageli vaja Euroopa Ravikindlustuskaarti. „Kindlasti peab teadma, et kui vanaema ikka reisile ei lähe, pole ka ERK kaarti vaja. Viimasel ajal on haigekassa poole pöördunud märkimisväärselt palju vanemaealisi inimesi, kelle Euroopa Liidu ravikindlustuskaart on aegunud ja kes soovivad seda uuendada. Tuletame meelde, et ERK kaarti ei pea niisama tellima, seda on vaja vaid reisile minnes," ütles Liitmäe.
Lehekülg 973 / 1958
