Räpina haigla võtaks pikalt oma perearstita läbi ajama pidanud Setomaa vallas selle teenuse korraldamise enda kätte, kui seaduseandja selleks õiguse annaks, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Täiesti. Miks mitte,» kinnitas haigla juhatuse esimees Peeter Sibul. Eesti meditsiinisüsteem on korraldatud praegu nõnda, et eriarstiabi andvatel haiglatel pole selle kõrvalt lubatud tegeleda peremeditsiiniga. Samal ajal on terviseamet näiteks Setomaa valda tulutult otsinud oma perearsti ning seda leidmata sulgenud Meremäe nimistu. Ka Värskas võtab praegu patsiente vastu asendusarst Räpinast, kellega sõlmitud leping saab aasta lõpus ümber.

«Kui haiglatel lubataks osutada ka esmatasandi arstiabi, tuleksime Setomaa vallale appi,» lubas Sibul. «Kõige tähtsam on, et teenus oleks inimestele kättesaadav. Seetõttu ei saa asjasse suhtuda kõikjal ühe mõõdupuu järgi, vaid võimaldama peab ka erandeid.»

Sellega nõustub ka riigikogu sotsiaalkomisjoni keskerakondlasest esimees Tõnis Mölder. Tema sõnul on parlamendi menetlusse jõudmas seadusemuudatus, mis jõustudes annaks terviseametile õiguse määrata kohtades, kus perearsti leidmisega on kõige suurem kitsikus, seda teenust osutama kohalik haigla.

«Haiglate liidus ja haiglajuhtide seas on neid, kes saavad aru, et on vaja riigile appi tulla. Aga on ka neid, kes küsivad, et kui haigla võtab esmatasandi arstiabi enda kanda, kas siis perearstisüsteem sellisel juhul üldse säilib,» selgitas Mölder. «Aga me räägimegi erandjuhtudest nagu Setomaa ja ka IdaVirumaa, tagumisest võimalusest, kui kõik teised võimalused on ammendunud.»

Kui haiglatele seatakse kohustus tegeleda kriitilistes kohtades ka peremeditsiiniga, käib Möldri kinnitusel jutt haiglavõrgu arengukavasse kuuluvatest haiglatest – Kagu-Eesti puhul Lõuna-Eesti haiglast ning Põlva ja Valga haiglast. Aga mitte Räpina haiglast, kes konkreetselt Setomaal sooviks peremeditsiini päästma tõtata.

«Miks ainult haiglavõrgu arengukava haiglad, miks mitte ka meie?» küsib Peeter Sibul. «Litsentsi peame nagunii taotlema ja siis hinnatakse ka meie pädevust ja võimekust. Terviseamet on meilt kaks korda küsinud, kas saaksime Setomaa vallas appi tulla, ja oleme kaks korda pidanud ära ütlema, sest seadus seda teha ei luba.»

Põhjus, miks riik eelistab haiglavõrgu arengukavasse kuuluvaid ehk vähemalt maakondlikke haiglaid, on Tõnis Möldri sõnul tegelikult lihtne: «Nad on teenuste kaudu riigi ja haigekassaga nagunii tihedalt seotud.» See aga ei tähenda tema sõnul seda, et näiteks Räpina haiglal poleks võimalust, kui vastav seadusemuudatus jõustub, Setomaa peremeditsiinis kaasa lüüa. «Räpina haiglal on võimalik pakkuda allhanketeenust,» lisas Mölder.

Asjade sellist käiku peab võimalikuks ka Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask, kelle sõnul ei hakka Võrus asuv haigla tõenäoliselt Setomaale oma esindust looma, kui tulevikus peaks neile seal perearsti korraldamise kohustus pandama.