Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5539 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 274 ehk 4,9 protsenti testide koguarvust ning suri üks haigestunu.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 153 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 62 uut ning Tartumaale lisandus 20 uut positiivset testi tulemust. Läänemaale lisandus viis ning Pärnu- ja Lääne-Virumaale lisandus neli nakatunut. Hiiu-, Saare- ja Viljandimaale lisandus kolm uut positiivset testi tulemust. Jõgeva-, Valga- ja Põlvamaale tuli kõigisse juurde kaks uut viirusekandjat. Rapla- ja Võrumaale lisandus mõlemasse üks uus nakatunu. Üheksal positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 223,33 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,6 protsenti.

Harjumaale laekunud 153 positiivsest tulemusest 118 tuli Tallinna. Seitsme juhtumi nakatumise päritolu varasem kontakt haigega, ülejäänud juhtumite nakatumise päritolu täpsustamisel.

15.-17. novembri Põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 129 juhul sai inimene viiruse läbi lähikontakti varasema haigestunuga, 64 juhul on nakkusallikas teadmata. Neljal juhul on nakkus sisse toodud – kolmel juhul Venemaalt ning ühel juhul Soomest. Ülejäänud juhtumid on täpsustamisel. 

Põhja regionaalosakonna jälgimisel on ligi 13 400 inimest, kellest 1613 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 28 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, lasteaia koldeid on üks kokku, töökoha koldeid on kokku kaheksa, ürituste koldeid on kokku kolm ja muu kontakti koldeid on kokku kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.

Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud nakkusjuhtudest 12 juhul sai inimene viiruse pereliikmelt, viiel juhul tuttavatelt ja kolmel juhul töökohast. Ühel juhul saadi nakkus koolist. Vanglas nakatuti kuuel juhul, kolmel juhul huvitegevuse käigus ning ühel juhul Kaitseväes. Ühel juhul saadi nakkus lasteaiast ning kahel juhul hooldekodust. Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel. Lääne-Virumaa kolmel juhul nakatuti tuttavate kaudu ning ühe juhtumi asjaolud on välja selgitamisel.

17. novembri täpsustatud info kohaselt Ida-Virumaale lisandunud kaheksal juhul nakatuti pereringis, neljal korral nakatuti töökohas ja kolmel korral nakatuti tuttavate kaudu. Ühel juhul nakatuti koolis, ühel juhul lasteaias ja ühel huvitegevuse käigus. Ühel juhul nakatuti hooldekodus, ühel juhul Kaitseväes, üks juhtum oli sisse toodud ning ühe nakatumise asjaolud on välja selgitamisel.

Ida regiooni tööpiirkonnas on 13 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku viis: üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Narvas, üks Jõhvis ja üks Tapal. Viru Vangla koldes on 239 inimest, Narva jäähoki koldes on 78 inimest.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4200 inimese, kellest haigestunud on 670.

Tartumaale lisandunud viis haiget said viiruse muu kontakti läbi, kaks haiget said nakkuse perekonnast, kahel juhul nakatuti töökohas ja kolme nakatumise juhud on veel täpsustamisel. Jõgevamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse perekonnast ning ühe nakatunu asjaolud on välja selgitamisel. Valgamaale lisandunud nakatunute asjaolud on täpsustamisel. Põlvamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse perekonnalt. Võrumaale lisandunud nakatunu sai viiruse sõpruskonnast, Viljandimaale lisandunud nakatunu asjaolud on täpsustamisel.

17. novembri täpsustatud info Tartumaale lisandunud 11 juhul nakatuti perekonnasiseselt, 10 juhul on nakkusallikad teadmata, kuuel juhul nakatuti töökohal, kaheksal juhul nakatuti muu kontakti kaudu ja ühel juhul toodi viirus sisse välismaalt. Viljandimaale lisandunud kahel juhul nakatuti perekonnasiseselt, ühel juhul töökohal, ühel juhul muu kontakti läbi ja kahel juhul on nakkusallikas teadmata. Valgamaale lisandunud ühel juhul nakatuti perekonnasiseselt ning üks nakatunu tõi nakkuse välismaalt sisse. Põlvamaale lisandunud nakatunu sai nakkuse töökohalt.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2400 inimese, kellest 283 on haigestunud ehk haigestunute number sisaldab ka Põhja regionaalosakonna jälgitavaid. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on viis aktiivset kollet, üks on 38 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on 10 inimest, hobikoldes on 14 inimest, õppeasutuse koldes seitse inimest ning meelelahutusettevõtte koldes on 10 inimest.

Neli Läänemaale lisandunud nakatunud said nakkuse töökohalt, üks nakatunu elab Tallinnas. Hiiumaale lisandunud kaks nakatunut said nakkuse perekonnasiseselt, ühe nakatumise asjaolud on välja selgitamisel. Üks Saaremaale lisandunud nakatunu sai viiruse perekonna ringis, kahe nakatunu nakkusallikas on teadmata. Pärnumaale lisandunud kahel juhul nakatuti perekonnasiseselt, kahe nakatunu asjaolud on selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 900 inimese, kellest 138 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet Hiiumaal, kus pereürituse koldes on 12 inimest ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks 11 nakatunuga kooli kolle ja hooldekodu kolle, kus on 12 nakatunut.

18. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 99 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on kuus patsienti. Koju saadeti kaheksa inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 23. Ööpäeva jooksul lisandus üks surmajuhtum – 92-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 85 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 639 COVID-19 haigusjuhtumit 623 inimesega.

18. novembri seisuga on tervenenud 5120 inimest. Neist 3848 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1272 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 415 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 8304.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 197 017 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 511 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 309.

Eesti turul levivad väga erineva välimuse ja kvaliteediomadustega korduvkasutatavad näomaskid ja selleks, et maskikandja saaks teha teadlikuma valiku, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) koostanud juhised miinimumnõuetest Eestis turustatavatele laiatarbe näokatetele. Juhend on leitav SIIT.

TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa sõnul on väga oluline endale aru anda juba maski valides, et kas mask on piisavalt turvaline nii enda kui teiste lähedal toimetavate inimeste jaoks. Igal müüdaval maskil peab juures asuma detailne juhend, kus näiteks on välja toodud, et kas tegu on ühekordse või korduvkasutatava maskiga; ning kas korduvkasutatav mask on vähemasti 60 kraadise kuumuse juures pestav või et kas see on tehtud piisavalt õhus levivaid osakesi kinni hoidvast materjalist. „Müügikohas endale korduvkasutatavat maski valides jälgi kindlasti tootega kaasasolevat infot ja märgistust. Samuti tuleb maski kindlasti kanda ja hooldada vastavalt tootja juhistele,“ pani ta ostjatele südamele.

Korduvkasutatava maski pakendil või kaasasoleval infolehel peab kirjas olema alljärgnev info:

- filtreerimistõhusus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;

- viide, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga;

- korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et „maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele pärast iga kasutamist“ ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks. PS! Viirusosakesed hävinevad alates 60-kraadise pesu puhul. Näiteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste hävinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;

- kasutusjuhised (kuidas näokate/mask peab olema paigaldatud jms - võib olla piktogrammidena);

- lisatud peab olema muu hulgas järgmine teave: „Kontrollige alati, et näokate oleks õigesti sätitud ja kataks teie nina, suu ja lõua; habe võib vähendada filtreerimistõhusust.“ Samuti peab olema lisatud järgmine info: „Näokatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne kätepesu, vajalik distantsihoidmine jms.“;

- lisatud peab olema hoiatus: „Hoiatus/tähelepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. Näokate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.“ (vastav hoiatus peab olema kergesti märgatav);

- tootja ja/või importija nimi ja kontaktandmed;

- toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).

Sama märgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.

„Selline mask, millel ei ole üldse mingisugust infot kaasas või e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, jätkem pigem ostmata,“ soovitas Teinemaa. Ta lisas, et näomask vähendab viiruse levikut vaid siis, kui samal ajal täita ka teisi ennetavaid meetmeid – püsida haigena kodus, hoia teiste inimestega distantsi ja täita hügieeninõudeid.

NB, arvestatavate kaitseomadustega maski saab inimene ka ise teha. Vaata TTJA juhendeid, kuidas ise valmistada korduvkasutatavat maski:

*  „Kuidas valmistada kodus mask 5 minutiga?“  

* „Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele“ .

TTJA juhib tähelepanu, et toote ohutuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab alati tootja/maaletooja.