EESTI ELU

Sel kuul on koerte katku surnud kaks koera ning veel ühe neljajalgse surma põhjuseks arvatakse olevat katk - Eesti Maaülikooli loomakliiniku kliiniline juht Aleksandr Semjonov ütles Postimehele, et seda ei saa nimetada puhanguks, kuid siiski pole see tavapärane viirus.
Semjanov mäletab viimast katkujuhtumit umbes viie aasta tagusest ajast. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) paneb inimestele südamele, et katku saab vältida vaktsineerimisega. «Tänu sellele, et Eestis on vaktsineerimine levinud, pole meil neid juhtumeid palju olnud,» ütles Semjanov.
Viiruse – limaga levitavate infektsioonide – levikut soodustab tema sõnul soe talv.
Vaktsiinivastaste sotsiaalmeediakommuunides peetakse kahe kinnitatud surmajuhtumi põhjuseks muidugi vaktsineerimist. Küsimuse peale, kas koerteomanike seas levib vaktsiinivastane hoiak, vastas Semjanov, et kindlasti. «Olen kohanud loomaomanikke, kes põhimõtteliselt ei taha loomi vaktsineerida. Tänu vaktsineerimisele on Eesti marutaudivaba. Tänu vaktsineerimisele meil tükk aega katkujuhtumeid polnud,» lausus Semjanov.
Veterinaar Ulla Ostra on samuti vaktsiinivastase suhtumisega kokku puutunud. Nooremad inimesed ei mäleta Ostra sõnul, kuidas 1980. aastatel kutsikad massiliselt parvoviiruse tagajärjel surid. Parvoviirus jõudis Eestisse 1980. aasta suveolümpiamängudega, kui Pirital toimus purjeregatt. «Suletud piirid olid suletud ka haigustele,» sõnas ta, viidates raudsele eesriidele.
Parvoviirus põhjustab kutsikatel väga nakkava, kõhulah tisuse ja oksendamisega kulgeva haiguse. «Selle haiguse leviku on vaktsineerimine ära hoidnud,» lisas ta. Argumendid, mida koeraomanikud kasutavad, on samad, mis inimestele mõeldud vaktsiinide puhul. «Öeldakse, et neid mürke pole vaja,» ütles Ostra. «Need, kes ennast ja oma lapsi ei vaktsineeri, ei vaktsineeri ka lemmikloomi.» Selliseid inimesi tema sõnul ümber ei veena.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) andmetel tuvastati kaks katkujuhtumit ühes Tallinna loomakliinikus 3. detsembril. Diagnoos pandi laborianalüüsi vastuste ning kliinilise pildi põhjal. Lemmikloomaportaali Etnomuri andmetel oli üks koer kutsikana vaktsineeritud ja aasta pärast oli seda korratud, katku diagnoosimise ajal oli koer kahene. Teine koer oli portaali andmeil saanud kutsikavaktsiini korra ja diagnoosimise hetkel oli ta alla aastane.

Lõuna-Eesti omavalitsused premeerivad aastavahetuse eel töötajaid erinevalt, mõni vald maksab teatud protsendi põhipalgast, ulatudes isegi kuni kuupalgani, teised on määranud summavahemiku, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
Kõik vallad tulemustasu või boonust ei maksagi, samas plaanitakse palgatõusu. Võru abilinnapea Sixten Sild kinnitas, et linnavalitsus on oma kollektiivis ja hallatavates asutustes kehtestanud tulemustasude maksimummäära töötaja kohta aastas 400 eurot. «Sellest summast on aasta jooksul mingi osa juba välja makstud ja ülejäänu maksti välja jõulude eel,» rääkis Sild.
Tema sõnul oli see summa valdavalt 200–250 eurot. Põlva vallavalitsuses maksti jõulupreemiat kuni 250 eurot töötaja kohta. «Kui hallataval asutusel oli kasutamata palgaraha, said ka nemad maksta jõulu- või aastapreemiat, samuti mitte üle 250 euro,» lausus vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa.
Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuhi Põim Kama sõnul saavad vallavalitsuse teenistujad aastalõpupreemiat 70 protsenti põhipalgast. «Hallatavates asutustes makstakse preemiaid vastavalt iga asutuse eelarvelistele võimalustele,» lisas ta.
Antsla vallavanema Avo Kirsbaumi sõnul maksti tulemuspalka ametnikele ja töötajatele, sealhulgas hallatavate asutuste juhtidele 70 kuni 250 eurot. Hallatavate asutuste töötajatele maksis tema sõnul preemiaid asutuse juht.
Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuhi Monika Otrokova sõnul premeeris vald sel aastal töötajaid tulemuspalgaga vahemikus 200–300 eurot.
Setomaa vallas jagati preemiaid vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti Kelly Kittuse sõnul kõigile töötajatele, summa oli maksimaalselt 150 eurot.
Võru vallavalitsus aga preemiaid ei jaganud. «Ka hallatavate asutuste juhid preemiat ei saa,» lausus Võru vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Lisanna Elm. Hallatavate asutuste juhid aga otsustavad ise, kas oma töötajaid premeerida.
Jõulu- või aastapreemiat pole vallavanem Mailis Kogeri teatel ka Rõuge vallavalitsuses. «Küll on teenistujatele aasta jooksul makstud tulemustasu väga heade tulemuste eest või lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest,» rääkis Koger. Tema sõnul on vallal 29 hallatavat asutust ning nende juhid saavad ise otsustada nii-öelda preemiate maksmise üle, kui eelarve seda võimaldab.
Räpina abivallavanema Piret Rammo sõnul maksti vallavalitsuse teenistujatele ja hallatavate asutuste juhtidele aasta lõpus lisatasu 100 eurost kuupalgani. «Arvesse on võetud nii töökoormust kui ka täidetud lisaülesandeid,» ütles Rammo. «Hallatavate asutuste töötajatele maksti lisatasusid asutuse juhi käskkirja alusel. Lisatasude suurused olenesid töötulemustest ja eelarve võimalustest.»
Tõrva vallavanema Maido Ruusmanni sõnul jõulupreemiaid valla eelarves praegu pole. «Samas on järgmise aasta eelarveprojektis ette nähtud töötasude tõus,» lausus Ruusmann. «Mõtleme jätkusuutliku ja tervikliku palgapoliitika peale.»
Kanepi vallavanema Piret Rammuli sõnul vald detsembris tulemustasusid ei maksa. «Samas motiveerime oma töötajaid aasta alguses.» Tema sõnul on tegemist protsendiga töötasust, mis ei ületa poolt kuupalka. «Allasutuste puhul on nende enda otsustada, kuidas nad preemiaid maksvad.»
- Jaanuaris tõusevad puudega laste toetused
- Ka Martin Helme ei lähe presidendi vastuvõtule
- Ministeerium toetas 300 000 euroga üheksat harjutusalaga omavalitsust
- Politsei: pühad möödusid liikluses rahulikult, ent perevägivald kasvas
- 🎅 Mida toob aasta 2020? Edda Pauksoni suur horoskoop
- President käis tänavu 32 visiidil
- Lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele toetavaid teenuseid pakkuvate partnerite ring on laienenud
- Uuest aastast peavad kõik ametlikud tõlked olema vandetõlgi tehtud
- Kõik must-toonekure ja suur-konnakotka hetkel teadaolevad Eesti elupaigad on nüüdsest paremini kaitstud
- Aasta viimane reiting: Reformierakonna toetus on 33,9 protsenti
- Järgmine aasta on jahikoera aasta
- Riik toetab 3,2 miljoni euroga maakondlikke arenguprojekte
- VIDEO Vaata ja kuula, kuidas Jüri Ratas soovib võro keeles kauneid jõulupühi
- Päästeamet soovitab pühade ajal veenduda kodu ohutuses
- Politsei soovib turvalisi ja rahulikke jõulupühi
- Üürivõla puhul võib korteriomanik arestida üürniku vara
- Viis sagedast küsimust paki saatmise kohta
- Uuring: pooled jagavad sotsiaalmeedias mõtlematult tundlikku infot
- President näeb lõppevas aastas nii mõndagi head
- Ametkonnad kutsuvad üles perevägivallast teada andma
- GALERII Kuperjanovi jalaväepataljoni loomisest möödub 101 aastat
- Vingugaasiandur tuleb panna sobivaimasse eluruumi
- Politsei: selgeltnägijad pole kuritegusid aidanud lahendada
- Valitsus kehtestas uueks töötasu alammääraks 584 eurot
- Barrus plaanib kolmandat liimpuidutehast
- Võru linn valib aasta tegu
- Vooluta on veel ül 18 000 majapidamise
- Torm kogub tuure! Elektrita on üle 37 000 majapidamise
- Konkurentsiamet: apteegiketid on libedal jääl
- Kolmapäeva õhtupoolikul tabab Eestit tige torm
- Suhtelises vaesuses elas mullu üle veerand miljoni Eesti elaniku
- TÄHELEPANU❗️ Homseks on oodata Eestis tormi
- Helme umbusaldamine ei läinud läbi
- Windows 7 kasutajad peavad operatsioonisüsteemi uuendama
- Uuring: töötajad soovivad teenida keskmiselt 1740 eurot kätte
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
















.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/28/Antsla raudteejaam (3).jpg?width=2023&height=1137)











.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/28/Lusti Lasteaed 2025 Aigar Nagel (2).jpg?width=2023&height=1137)


















.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/16/Voru juhtus onnetus magaziin parklas kus auto vastu seina porutas (12).jpg?width=2023&height=1349)

















.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/14/kutsealused (10).jpg?width=2029&height=1476)










































Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Eesti 2020. aasta loom on nahkhiir">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Eesti 2020. aasta loom on nahkhiir, neid väikeseid öise eluviisiga lendavaid imetajaid on Eestis registreeritud 14 liiki.
Nahkhiire-aastal pööratakse tähelepanu kõikidele Eestist leitud nahkhiireliikidele - üle Eesti toimub mitmeid sündmusi, näiteks avatakse veebruari keskel Eesti Loodusmuuseumis näitus "Hirmus armas nahkhiir". Samuti tegutsevad eksperdid jätkuvalt selle nimel, et tagada nahkhiirte parem kaitse.