EESTI ELU

Selgusid Aasta Õpetaja nominendid

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kuulutas kolmapäeval välja peatselt algava kooliaasta puhul toimunud pidulikul haridustöötajate vastuvõtul välja Aasta Õpetaja konkursi nominendid 11 kategoorias.

Laureaadid selguvad Aasta Õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“, mis toimub 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas. Minister Repsi sõnul ei ole kui tahes suur auhinnaraha piisav selleks, et tänada ja tunnustada õpetajaid, kes pühendavad oma elu meie tuleviku tegijate harimisele. „Hea õpetaja ei saa teha tööd kaheksast viieni, ta kasvab ja areneb koos oma õpilastega ööpäevaringselt, elades läbi nende muresid ja rõõme. Ainult kestva ja hoolsa tööga saavutab soovitud sihi - turvalise ja tulemusliku hariduse.“ Vastuvõtul peetud kõnes soovis minister Reps kõigile kerget, rõõmsat ja tulemuslikku kooliaastat.

Aasta Õpetaja 2019 lõppvooru nominendid selgusid riikliku komisjoni põhjalike arutelude tulemusel. Kokku selgitati välja 11 kategooria nominendid.

Aasta õppejõu nominendid Alar Kilp Tartu Ülikoolist, Kaido Kikkas Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tiia Rüütmann Tallinna Tehnikaülikoolist. 

Aasta õppeasutuse juhi nominendid on Eda-Mai Tammiste Aegviidu lasteaiast ja Anija valla lasteaedadest, Maarja Merigan Tallinna 32. keskkoolist ja Margo Sootla, Väätsa põhikoolist nüüdsest Paide riigigümnaasiumist.

Aasta klassijuhataja nominendid on Inge Mälzer, Rõuge põhikoolist Võrumaalt, Kadi Kaja, Saue gümnaasiumist ja Triin Heinsalu Ristiku põhikoolist Tallinnast. 

Aasta kutseõpetaja nominendid on Kristi Tiido Tallinna Teeninduskoolist, Meeta Heinaste Tallinna Ehituskoolist ja Reet Mets Heino Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist. 

Aasta klassiõpetaja nominendid on Annika Tõnurist Sillaotsa koolist Tartumaalt, Merike Tiidrus Kohila hümnaasiumist Raplamaalt ja Siiri Jõgisuu Urvaste koolist Võrumaalt.

Aasta lasteaiaõpetaja nominendid on Heidi Jakobson Lääne-Virumaa eralasteaiast Kaur, Irina Jefimova Narva lasteaiast Päikene ja Kersti Kuusk Tallinna Endla lasteaiast ja  Kopli lasteaiast.

Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid on Gerrit Kanarbik, Saku gümnaasiumist, Kristelle Kaarmaa Jõhvi gümnaasiumist ja Lauri Mällo Tartu Jaan Poska gümnaasiumist. 

Aasta põhikooli aineõpetaja nominendid on Julia Smirnova Kohtla-Järve Maleva põhikoolist, Kadri Kosk, Tartu Raatuse koolist ja Rasmus Kits Tallinna 21. koolist. 

Aasta tugispetsialisti nominendid on Krista Leisber Emmaste lasteaiast Naksitrallid ja Emmaste põhikooli sotsiaalkeskuse lastekeskusest, Larissa Tsõganova Narva lasteaiast Tareke ja Raili Lao Haapsalu Viigi koolist. 

Aasta hariduse sõbra nominendid on Estonia SPA Hotels AS Pärnust, Hannes Maripuu Tallinna Loomaaiast ja Virve Õunapuu Hageri Muuseumist Raplamaalt. 

Aasta haridusteo nominendid on Liikuma kutsuv kool: pilootkoolist mentoriks, Antsla gümnaasiumist;
Luua Metsanduskooli õpilaste innovatsiooniprojekt „Flying Forest“ ja piirkondlik eesti keele kui teise keele metoodikakeskus Tartu lasteaiast Kelluke.

Võitjad selguvad seitsmendat korda toimuval Aasta Õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ 5. oktoobril ehk õpetajate päeval Jõhvi Kontserdimajas. Riiklikud hariduspreemiad suurusega 10 000 eurot ning elutööpreemia laureaadile 65 000 eurot määrab valitsus. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Märtsis kuulutas haridus- ja teadusministeerium välja konkursi parimate haridustöötajate tunnustamiseks. Mais alustasid tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduskomisjon, kelle ülesandeks oli valida välja finalistid ehk need õpetajad ja haridustöötajad, kelle kandidatuur liikus edasi riikliku komisjoni lauale. Augustis kogunes riiklik hariduspreemiate komisjon, et selgitada välja nominendid ja teha ettepanekud aastapreemiate osas. Elutööpreemia kategooria kandidaadid jõudsid otse lõppvooru. Riiklik hariduspreemiate komisjon teeb laureaadi ettepaneku valitsusele. Kõikide kategooriate võitjad selguvad 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas toimuval pidulikul galaüritusel „Eestimaa õpib ja tänab“

Online-bingo mängija sai rekordsuure võidu

Sel pühapäeval võitis online-bingo mängija 150 000 eurot, tegemist on teadaolevalt Eesti suurima online-bingo peavõiduga.

Veidi enam kui 150 000-eurone suurvõit tuli mängus Bingo Variant Touch kaheeurose piletiga, edastas mänguettevõte Paf. Telefonil mänginud võitja plaanib oma kodu renoveerida ja ehk ka reisile minna.

Lisaks suurvõidule läks samas mängus osalejate vahel jagamisele veel 53 väiksemat võitu igaüks summas 3724 eurot.

Keskmine palk kasvas teises kvartalis 7,4 protsenti 1419 euroni

Pixabay

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4 protsenti 1419 euroni.

Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9 protsenti suurem kui möödunud aasta samas kvartalis. Aprillis oli keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot, teatas statistikaamet.

Esimese kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 5,9 protsendi võrra. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Reaalpalga kasv oli 4,4 protsenti ja see tõusis võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju.

Keskmine brutokuupalk oli tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal, kus see oli 2390 eurot. Järgnesid finants- ja kindlustustegevus 2296 euroga ning energeetika 1913 euroga.

Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk just muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid – organisatsioonide tegevuses, kodutarvete paranduses ja iluteeninduses. Brutokuupalk langes aga kahel tegevusalal – põllumajanduses ja kinnisvaraalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk ehk 1817 eurot oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 1685 eurot välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim ehk 11,2 protsenti riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige aeglasem ehk 5 protsenti välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Teise kvartali kõrgeim keskmine brutokuupalk oli Harju ja Tartu maakonnas – vastavalt 1545 ja 1440 eurot. Madalaim oli brutokuupalk Saare maakonndas 1084 euroga, Valga maakonnas 1060 euroga ja Hiiu maakonnas 971 euroga. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva, Lääne, Viljandi ja Pärnu maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1900 eurot ja tunnis 12,5 eurot, mis on 6,8 protsenti suurem kui eelmise aasta teises kvartalis.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD