Alates järgmisest aastast saavad emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida vaid 12-aastased tüdrukud. 13–14-aastastel tüdrukutel on riikliku immuniseerimiskava raames võimalik end vaktsineerida kooliõe juures kuni jõuluvaheajani. Peale seda maksab vähivastane vaktsineerimine juba vähemalt 300 eurot.

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki Euroopa kõrgeim. Naiste seas üht levinumat vähivormi on võimalik ennetada HPV vaktsiiniga, mis tagab tõhusaima kaitse, kui vaktsineerimine viiakse läbi enne võimalikku viirusega kokkupuudet. Seetõttu on Eesti riiklikus immuniseerimiskavas alates eelmisest aastast tütarlaste vaktsineerimine, mida viivad läbi kooli tervishoiutöötajad.

Sihtasutuse Tallinna Koolitervishoid juhatuse liikme Valentina Hazinskaja sõnul on enne alaealiste vaktsineerimist vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek. "Vaktsineerimisskeem koosneb alla 15-aastastele kahest vaktsiinidoosist, mille vahele peab jääma kuus kuni 13 kuud. Need lapsevanemad, kelle tütred on vanuses 13-14, peaksid oma nõusoleku kooliõele andma kindlasti võimalikult ruttu, et vaktsineerimise saaks läbi viia veel enne jõuluvaheaja algust," soovitas Hazinskaja. Hiljem vaktsineerides maksab üks doos vaktsiini umbes 130 eurot, millele lisanduvad protseduuri tasud ning alates 15. eluaastast on vajalik isegi mitte kaks vaid kolm doosi.

HPV vaktsiin on parima teaduslikult tõestatud viis kaitsta tütarlapsi HPV ja sellest põhjustatud vähi eest. Alates 2018. aasta algusest on riikliku immuniseerimiskava raames Tallinna Koolitervishoiu kooliõed vaktsineerinud 60 protsenti 2003-2005 aastal sündinud tütarlastest. Paraku ei andnud umbes kolmandik vanematest luba laste vähivastaseks vaktsineerimiseks.

2006. aastal sündinud tütarlastest oli aasta alguse seisuga vaktsineeritud 45 protsenti ning selle näitaja tõstmise nimel tulebki käesoleva aasta lõpuni pingutada.

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu delegatsioonid jõudsid neljapäeval toimunud kohtumisel kokkuleppele tõsta 2020. aastal alampalka 38 euro võrra kuus, edastati esmaspäeval Ametiühingute Keskliidu pressiteates.

Läbiräägitud kava koheselt on miinimumpalk alates 1. jaanuarist 578 eurot kuus ehk 3,44 eurot tunnis.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul aitab alampalga 7-protsendiline tõus vähendada palgavaesust ning toob palga alammäära kukesammu võrra lähemale keskmisele palgale, mis Eesti Panga prognooside kohaselt tõuseb järgmisel aastal 6,4 protsenti.

"Ametiühingud on aastaid sihtinud olukorda, kus alampalk ei oleks väiksem kui 40% keskmisest palgast. Netopalga puhul on see ka saavutatud tänu eelmisel aastal jõustunud tulumaksu reformile, brutopalga võrdluses jääb eesmärgist veel mitukümmend eurot puudu," lausus Peterson. Tema sõnul on Eesti alampalk Ida-Euroopa kõrgeim, aga ka hinnad on Eestis ühed kõrgemad.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on loomulik, et kiire keskmise palga kasvu juures tõuseb ka alampalk. Samas tuleb palgakasvu kõrval pingutada ka tööviljakuse tõstmiseks.

"Palgakasv peab olema jätkusuutlik. See ei tohiks vähendada võimekust investeerida, teha innovatsiooni ja arendada välja targemaid tooteid-teenuseid. Liiga kiire palgatõus võib viia ettevõtete konkurentsivõime kaotuse ja tööpuuduse kasvuni," ütles Aas. "Seda kõike võtsime aruteludes arvesse ning kokkulepe on mõistlik kompromiss töötajate soovide ja tööandjate võimaluste vahel."

Läbirääkimised alampalga kokkuleppimiseks algasid juunikuus. Tööandjad ja Ametiühingud esitavad kokkuleppe kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Enne seda on kuu aja vältel kuni 27. septembrini huvitatud osapooltel veel võimalus Ametiühingute Keskliidule või Eesti Tööandjate Keskliidule sõlmitava kokkuleppe osas arvamust avaldada.

2017. aastal leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku läbirääkimiste raamistikus, mille kohaselt tuletatakse töötasu alammäär Eesti Panga prognoositavast tööviljakuse kahekordsest kasvust, kuid see ei või olla suurem kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv ega väiksem kui 40 protsenti prognoositavast keskmisest palgast. Majandusprognoosi ei pea arvestama, kui keskmine palk kasvab rohkem kui kaks korda kiiremini SKP reaalkasvust või kui majandus on neljandat kvartalit järjest langenud.

Hetkel Eestis kehtiv kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot. Üleriigilises alampalgas lepivad kokku sotsiaalpartnerid ehk kõigi Eesti tööandjate esindajana Eesti Tööandjate Keskliit ning töötajate esindajana Eesti Ametiühingute Keskliit. Kümne aasta jooksul on alampalk kasvanud ligi kaks korda – 2010. aastal oli see 278 eurot.