EESTI ELU

Võrus peetakse kümme päeva vältav keskkonnateemaline koguperefestival

 Uus Võru keskväljak nagu postkaardil. Foto: AIGAR NAGEL

Võrus peetakse 13.-22. septembril keskkonnateemaline koguperefestival „Roheline Võru“, mille  kava sisaldab istutustalgusid, erinevad töötube ja vestlusringe, juhendatud külastusi reoveepuhastusjaama ning mitut kampaaniat, samuti toimub mahe- ja omatoodangulaat ja ansambli Öösorr kontsert.

Linnavalitsuse eestvedamisel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse programmi toel korraldatava festivali eesmärk on võrukate loodusteadlikkuse tõstmine ja Koreli kalda-alale pargi loomine, teatas linnavalitsuse esindaja reedel BNS-ile.

„Ühelt poolt soovib linn, et inimesed pööraksid rohkem tähelepanu linna looduskeskkonna parendamisele ning oleksid teadlikumad liigirikkuse vajalikkusest. Teiselt poolt soovime koos Võru linna sõprade ja linnarahvaga teha Võru linnale 235. aastapäeva kingituse,“ sõnas linna arendusnõunik Tiina Hallimäe.

Linnapea Anti Allas kutsub üles istutustalgutel aktiivselt osalema. "Tore on ju näha enda pere või asutuse istutatud puud või põõsast kasvamas ning tunda, et oled muutnud Võru linna kaunimaks ja mõnusaks paigaks,“ ütles ta.

Töötubades Eesti parimate spetsialistide juhendamisel räägitakse elurikkusest linnas, jagatakse nõuandeid väikeaedade haljastamise kohta, samuti tuleb juttu lindudest ja loomadest linnas ning veekaitsest.

Festival „Roheline Võru“ algab Võru keskväljakul 13. septembril kell 17 töötubadega. Samal õhtul algusega kell 20 toimub ansambli Öösorr kontsert.

Festivali teisel päeval, 14. septembril algusega kell 10 saab Koreli oja kaldal kaasa lüüa puude istutamisel. Istikute ja juhendamise eest hoolitseb linnavalitsus. 

Kümme päeva vältava koguperefestivali kavaga saab tutvuda aadressil http://www.voru.ee/et/roheline-voru

Arhitektuuripreemiatele on tänavu nomineeritud 65 tööd

VÕRU Keskväljak FOTOD: Aigar Nagel

Arhitektuuripreemiatele esitati tänavu läbi aegade suurim kandidaatide arv ligi 200 ettepanekut - žüriide tihedale sõelale jäi 65 teost.

Arhitektuurivaldkonna loomeliidud ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital valisid välja 2019. aasta arhitektuuripreemiate nominendid. Laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühisel auhinnatseremoonial 6. detsembril Tartus Kammivabrikus. Nominentide hulka pääsesid mitmed avalikud objektid ja linnaväljakud, restoranid, bürood, eramud ja näitused.

2019. aasta arhitektuuripreemiate kuraatori Aljona Galazani sõnul on kõik valitud teosed tunnustust väärt. „Tervikuna näitavad nominendid meie arhitektide kõrget taset, loovust ja võimekust luua mitmekesine ja ainulaadne ruum kõigile. Sel aastal on preemiatele nomineeritud avalikud sise- ja väliruumid ning hooned, mis on rõõmustav, sest just nii jõuab tipptasemel ruumiloome inimeste vaatepilti ja elukeskkonda,“ rääkis Galazan. „Meie arhitektide tööd ja loomingut teadvustatakse, väärtustatakse ja võetakse järjest rohkem omaks. Kvaliteetne ruum harib, arendab head maitset ja tõstab kultuuritaset. Selle nimel me töötamegi.“

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiatele on nomineeritud seitse eramut üle Eesti: Kloogarannas, Murastes, Nõmmel, Pirita-Kosel, Põllils, Saastnas ja Tilgus. Lisaks kolm avalikku objekti: Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal, Eesti Kunstiakadeemia uus hoone ning Arvo Pärdi keskus.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominentide hulgas on Põlva ja Valga keskväljakud, Pärnu iseseisvuse väljak, kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, Koidula ja Jannseni mälestusväljak Tartus, Lääne 11a mänguväljak Tartus, Paide keskväljaku ruumieksperiment ning Balti paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate nominendid avalike objektide hulgas on Tallinna Tehnikakõrgkooli uuenemine, Eesti suursaatkond Moskvas, Eesti Kunstiakadeemia uue hoone sisearhitektuur, Theatrum, Arvo Pärdi keskus, Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond, Suure-Jaani tervisekoda, Sisekaitseakadeemia uus peahoone, Harjumaa kohtuhoone, IT-agentuuri uus peahoone ja Rapla riigigümnaasium. Lisaks on sisearhitektuuri aastapreemiatele nomineeritud restoranid Tokumaru kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn, R14, Pomo, Ülo ja meelelahutuskeskus Forrest; bürood Fraktal, Arsprojekt, Codeborne; Toom-Kuninga 21 korterelamu, Park Hotel Viljandi ning näitused „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile“, „Moejoon: pidulik rõivamood 1920-1940“, „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast“ ning Bernt Notke maali „Surmatants“ uus ekspositsioon ning ekspositsiooni tarbeks projekteeritud pink.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tänavuste aastapreemiate nominentide sekka jõudsid Eesti Kunstiakadeemia uus hoone, Arvo Pärdi keskus, Suure-Jaani tervisekoda, Haapsalu piiskopilinnuse külastuskeskus-muuseum, Eesti suursaatkond Moskvas, kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, Valga ja Võru keskväljakud, Roseni hotell-korterelamu-büroohoone, Maakri kvartal ja Park Hotel Viljandi. Kultuurkapitali aastapreemiatele kandideerivad samuti näitused „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile“, „Liginull”, „Nõrk monument“, „Uude Maailma! Eesti arhitektid Torontos“, „Uuri ruumi!“, Bernt Notke maali „Surmatants” uus ekspositsioon Niguliste muuseumis, raamat ja välinäitus „Tartu Toomkirik“ ning nimeliselt Jaak-Adam Looveer ja Ilona Gurjanova.

Arhitektuurivaldkonna loomeliitude ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühiseid aastapreemiaid antakse tänavu välja juba viiendat korda. Arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonia peakorraldaja on sel aastal Eesti Maastikuarhitektide Liit. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital ja kultuuriministeerium.

Kindlustusseltsid: ligi pool pensionikogujatest tahab raha välja võtta

Pixabay

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös läbiviidud uuringust selgus, et kohustusliku pensionikindlustuse vabatahtlikuks muutmisel jätkaks pensioni kogumist pensionifondis 44 protsenti praegustest liitunutest, 41 protsenti aga võtaks kogunenud raha pensionifondist välja. 

EKsLi juhi Mart Jesse hinnangul näitab uuring, et inimestel on väga erinevad ootused kogumispensioni ümberkujundamise osas. „Kui pea pool rahvast kavatseb jätkata pensionivara investeerimist ja saab aru pensionikogumise möödapääsmatusest, siis teine pool kavatseb raha välja võtta. See näitab inimeste vähest usaldust kogumispensionite suhtes,“ ütles Jesse.

„Need hoiakud on välja kujunenud valitsuserakondade kommunikatsiooni ja meediamüra taustal. Inimeste tegelik käitumine sõltub sellest, millised on konkreetsed raha väljavõtmise tingimused. Igal juhul on kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisel suur mõju nii majanduskeskkonnale, inflatsioonile kui ka vanemaealiste toimetulekule aastakümnete pärast,“ selgitas Jesse.

Uuringu kohaselt soovib 29 protsenti pensioni praegustest kogujatest raha süsteemist välja võtta ja jätkata iseseisvalt investeerimist. 11 protsenti kavatsevad investeerimist mitte jätkata ning kasutaks raha laenumaksete ja jooksvate kulude katteks. 77 protsenti vastanuist, kes kavatsevad investeerimistegevuse lõpetada ja raha kogumispensionist välja võtta, ei osanud oma otsust põhjendada.

Jesse sõnul on praeguseks pensionifondidesse kogunenud pea viis miljardit eurot. „On hädavajalik, et kogumispensioni reform toimuks läbimõeldult ja kõiki mõjusid silmas pidades. Rahvale tuleb üheselt ja usutavalt selgitada, kust võtab riik tulevikus vananeva rahvastiku tingimustes pensionimaksmiseks raha, kui tänane kohustuslik pensionisammas laiali kantakse,“ ütles Jesse. „Uskumus, et pensionisäästude väljavõtmise lubamine inimese tööeas tagab talle laheda äraelamise pensionipõlves, ei ole rahvusvahelises sotsiaalkindlustuse praktikas kinnitust leidnud ja kuulub ilmselgelt soovunelmate valdkonda,“ väljendas Jesse oma muret.

EKsL-i hinnangul on kogumispensioni süsteemi paindlikumaks muutmine vajalik, kuid sealt väljumisõigus peaks olema väga hoolikalt läbikaalutud ja lubatud vaid erandjuhtudel.

Juulis valminud uuringu „Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse“ veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18-64 eluaastat.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD