EESTI ELU

Alexelas saab esmaspäeval tund aega tasuta rohekütust tankida

Alexela Võru teenindusjaam Kose tee 6. FOTO: Aigar Nagel

Rohekütuste tarbimise edendamiseks võimaldab Alexela esmaspäeval tund aega tasuta tankida eestimaist kliimaneutraalset biometaani ehk CNG rohekütust.

Ettevõte juhib sellega üldsuse tähelepanu kliimaneutraalsuse saavutamiseks, mille nimel tuleb otsustavaid samme astuda. „Kliimaeesmärkide saavutamine nõuab kiiret tegutsemist,“ ütles Alexela juhatuse liige Alan Vaht ning lisas, et keskkonna säästmiseks tuleb astuda senisest oluliselt teadlikumaid samme.

„Konkurentsitult odavaim lahendus on täna gaasilised kütused, mis lisaks kohesele keskkonnasäästule annab tarbijale bensiini ja diisliga võrreldes tuntava võidu rahakotis. Näiteks maksab gaasiga sõites 100 kilomeetri läbimine vaid kolm eurot ja aastas kulub rohegaasiga sõites kõigest 600 eurot,“ rääkis Vaht ja märkis, et selline sääst nii keskkonna kui ka rahakoti mõttes peaks kõnetama igaüht.

Kell 10-11 saab rohegaasil sõitvatesse sõidukitesse tankida eestimaist kliimaneutraalset biometaani CNG-d nullhinnaga ja seda Tartus, Võrus, Jüris, Tallinnas Sikupilli ja Pääsküla tanklates. 

Ühtlasi saab tanklaketist LPG autogaasi kogu nädala vältel erihinnaga. Tavapärasest LPG hinnast on tinglikult lahutatud kütuseaktsiis ja käibemaks. LPG autogaas on Alexela tanklates üle Eesti kättesaadav erihinnaga esmaspäevast kuni 22. septembrini. 

Gaasilistest kütustest teadlikkuse kasvatamine kulmineerub neljapäeval Tallinna Lauluväljakul ettevõtte eestvedamisel toimuva kliimaneutraalsuse konverentsiga „Hüvasti õhusaaste!“. Konverentsi korraldavad Alexelaga koostöös Škoda, Volvo ja Scania. 

Uus nädal toob tõenäoliselt esimesed öökülmad

pixabay

Ilmateenistuse prognoosi järgi lähevad ilmad sügiseselt jahedaks ning uuel nädalal pole tõenäoliselt pääsu ka esimestest öökülmadest. 

Pühapäeva öö hakul hoogsajupilved eemalduvad, taevas selgineb ja mandril on ilm sajuta. Sooja on 3-8, saartel ja läänerannikul 8-12 kraadi. Läänekaare tuul jääb paraku vaid üürikeseks veidi nõrgemaks, sest juba pärast keskööd hakkab merel uuesti tugevnema, hommikul ulatub saartel ja läänerannikul edela- ja lõunatuul puhanguti 17 m/s. Põhjuseks on Norra merelt lähenev uus ja väga aktiivne madalrõhkkond. Selle pilvemass ühes vihmasajuga jõuab saartele ja hommikul ka mandri lääneserva. Päeval tekib Botnia lahe kohal uus osatsüklon ja selle tihe pilvemass katab kogu Eesti ning sajab tihedat vihma. Väga kiires õhuvoolus on pilvede liikumine kiire ja saartel tõmbub juba pärastlõunal taevas juba heledamaks ja suurem sadu saab läbi. Edela- ja lõunatuul on väga tugev, tõuseb sisemaal puhanguti 17-18, rannikul 23, mere ääres 25 m/s. Sooja on 11-14, Lääne-Eestis pärastlõunal kuni 16 kraadi.

Esmaspäeval liigub madalrõhkkond Soome ja selle lõunaservas puhub Eestis tugev edela- ja läänetuul. Sajab hoovihma, öösel on sajuhooge harvem, päeval sagedasti. Öösel on sooja 6-11, rannikul kuni 14, päeval 12-15 kraadi. 

Teisipäeval nihkub madalrõhkkond aeglaselt ida-kagu suunas ja selle edelaserv katab Eestit. Hoovihma võimalus on suur. Tuul pöördub edelast läände ja loodesse. Öösel on tuul tugev, päeval võib nõrgeneda, kuid keerise kiiremal kaugenemisel Peipsi taha tõuseb loodetuul tugevaks. Õhutemperatuur langeb öösel sisemaal 5-9, rannikul 12 kraadini, päeval on sooja 10-14 kraadi. 

Järgnevatel päevadel kandub põhjakaarest külm õhumass Läänemere äärde ja suureneb öökülmaoht.

Kolmapäeval tõmbub madalrõhkkond Venemaa kohale ja selle lääneserva mööda kandub loodevoolus Läänemere äärde jahedust. Öösel võib sisemaal sajuhooge harvem olla ja kus taevas selgineb, seal langevad miinimumtemperatuurid õhus 3-8 kraadi juurde, maapinnal aga võib 0 kraadi lähedale langeda. Päeval on taas vihmahooge laialdaselt ja õhusooja vaid 10-13 kraadi. Puhub tugev loode- ja põhjatuul.

Neljapäeval jääb tõusva õhurõhu foonil sajuhooge harvemaks. Loode- ja põhjatuul veidi nõrgeneb. Öösel on sooja 1-6 kraafi, maapinnal on öökülmaoht, rannikul jääb temperatuur 10 kraadi ümbrusse. Päeval on sooja 8-12 kraadi. 

Reedel tugevneb kõrgrõhuhari ja saju võimalus on väiksem, aga kui kohatisi sajuhooge on, siis võib vihma sekka ka lumekruupe tulla. Loode- ja põhjatuul veidi nõrgeneb. Öösel on sooja 1-6 kraadu, maapinnal on suur öökülmaoht, rannikul jääb temperatuur 10 kraadi ümbrusse, päeval on sooja 8-11 kraadi. 

Metsandussektor asus toetama algatust Eesti kliimaneutraalseks 2035

Elleri muusikasaal

Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit ja Eesti Erametsaliit toetavad Eestimaa Looduse Fondi algatust, muuta Eesti teadmistepõhiselt kliimaneutraalseks aastaks 2035. Kuna intensiivselt kasvavad metsad ja puidust tooted mängivad olulist rolli süsiniku sidumisel, on metsa- ja puidusektor üks väheseid majandusharusid, kellel on tänastele keskkonnaprobleemidele leevendavaid lahendusi pakkuda. Sektori sõnul võiks Eesti lähtuda Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnastatud eesmärgist ja olla kliimateadlike lahendustega muust maailmast sammu võrra ees. Liit kutsub üles ka teisi tööstusharusid liikumist toetama.

Aktiivset metsandust kui ühte olulist lahendust tänasele kliima kriisile näevad erinevad teadlased üle maailma. Metsade uuendamise ja puidust toodete positiivset mõju Eesti kliimavöötmes toonitab näiteks rahvusvaheline kliimateadlaste raport IPCC. Lisaks metsade uuendamise positiivsele mõjule atmosfäärist süsiniku sidumisele selgub raportist seegi, et kui puidus sisalduv süsinik kantakse üle puidust valmistatud pikaajalistesse toodetesse, omab see tänastele keskkonnaprobleemidele positiivset mõju. Kui nende puidust toodetega asendatakse naftapõhiseid tooteid on kasu keskkonnale juba mitmekordne.

Sel sügisel Eestisse esinema tulev teadlane Peter Holmgren, Rahvusvaheliste Metsandusuuringute Keskuse endine juht, sõnab: “On oluline, et inimkonnal oleks selge visioon, kuhu jõuda.  Meie eesmärk peaks olema heaoluühiskonna säilitamine fossiilkütusevabalt. Metsandus koos metsatööstusega on selle lahenduse üks olulisi alustalasid,” sõnas Holmgren. “Suurem puiduvajadus tähendab suurenenud ja stabiilset süsiniku sidumist metsades, leevendades kliimamuutusi veelgi. Mets ja atmosfäär on seotud tohutu rohelise süsiniku tsükliga. Puitu kasutades laename osa sellest tsüklilisest süsinikust, kasutame seda mõnda aega puidust toodetes ja bioenergia tootmiseks ning suuname seejärel süsiniku tagasi kasvavasse metsa. See ring on väga suur osa kliimakriisi lahendusest.”

Metsandussektor  leiab, et Eesti peaks riiklikult ja teaduspõhiselt pöörama tähelepanu sellele, kuidas suurendada Eesti metsade pindala, juurdekasvu ja süsiniku sidumist ning kuidas populariseerida puidust toodete kasutust. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa “Metsaomanikud tajuvad üha paremini oma rolli ja vastutust kliimamuutuste leevendamisel, mida näitab ka aasta aastalt suurenev metsauuendus.” 

Puidust pikaajalised tooted on olulised süsinikupangad. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu  tegevjuht Henrik Välja:” Kui näiteks betoonitööstus oleks riik oleks selle süsinikujalajälg igal aastal sama suur kui Hiinal. Samas puidust hooned vastupidiselt lukustavad, mitte ei eralda süsinikku.”  Välja lisab: “Väikese ja innovatiivse riigina võiksime teadlikult panustada roheinnovatsiooni ja olla maailmas selles vallas teerajajaks. Puiduga on tänapäeval võimalik asendada naftast kangaid, naftapõhiseid koostisosasid ravimi ja kosmeetikatööstuses. Peaksime riigi ja ühiskonnana tervikuna panustama selle valdkonna teadusarendusse ning jätkusuutlikesse lahendustesse, mis tagaksid terve ja elamisväärse elukeskkonna ka meie lastele ning lastelastele.”


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD