Mullu juhtus Eesti teedel rekordiliselt palju liiklusõnnetusi metskitsedega, ligi 5000 õnnetust on mullusest kümnendiku suurem.

Enim kokkupõrkeid loomadega on fikseeritud varahommikul ja hommikupoolikul ning hilisõhtul, edastas Eesti Jahimeeste Selts. Harjumaal jäi mullu auto alla 902, Tartumaal 646, Pärnumaa 464, Põlvamaa 339 ning Viljandimaal 306 metskitse.

Kokku oli mullu 4885 liiklusõnnetust metskitsedega.

EJS-i ulukiõnnetuse eksperdi Urmas Salmu sõnul oli õnnetuste selline kasv prognoositav. „Eelkõige on see seotud metskitse kõrge arvukusega, aga ka liiklusintensiivsusega meie teedel,“ ütles Salmu. „Samas on selgelt näha, et aasta lõpus tänu suurele küttimismahule liiklusõnnetuste arvu kasv aeglustus."

Tunamullu oli liiklusõnnetusi metskitsedega 4408 ning aastal 2017 oli juhtumeid 2916.

Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on 2019.-2020. jahiaasta küttimismaht Eesti ajaloo suurim – 31 619 isendit. „Kaasaegse jahipidamise eesmärk on ulukiarvukuse reguleerimine vähendamaks ulukikahjusid, -haiguseid ja liiklusõnnetuste arvu,“ ütles Korts. „Tahaks loota, et tänu intensiivsele küttimisele suudame metskitsede õnnetuste arvu edaspidi vähendada."

Teistest ulukitest oli maanteedel põtrade hukkumisi 219 neist 27 raudteel. Lisaks said põdrad 18 korral viga, kuid loomad jooksid metsa. Huntidega toimus kolm, hirvede ja karuga 10 ning ilvesega kuus liiklusõnnetust. Metssigadega juhtus 103 liiklusõnnetust.