Mitukümmend miljonit eurot maksva vabaajaja veekeskuse ehitus võib Võrus edasi lükkuda vähemalt aasta võrra, sest krunt asub aktiivse turbavaru alal - ettevõtja Urmas Johanson loodab siiski aeganõudvatest uuringutest pääseda, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Võru linnapea Anti Allase sõnul kaardistati pool sajandit tagasi Eestis turbavarusid. Magala ja kaubanduskeskuste piirkonnas asuv Luha tänava piirkond märgiti maardlate registrisse turba reservvaruna. «Tänaseni kehtib minu hinnangul ülepaisutatud nõue, et kui sellel maa-alal midagi ehitada, peab turbavaru kuidagi väärindama või kasutusele võtma – turvast ei tohi jätta ehitise alla,» rääkis Allas. «Samas on selge, et keegi linnas turvast kunagi kaevandama ei hakka: sellest ei tule niikuinii midagi välja.»

Proovipuurimised Allase sõnul otsitakse võimalusi, et saada keskuse alla jääv Luha tänava piirkond aktiivse turbavaru registrist välja. «Võru elanikud on spordi- ja vabaajakeskusest väga huvitatud ning linna huvides on, et protsess liiguks maksimaalselt kiiresti.»

Turba olemasolu on Johansoni hinnangul võimalik kindlaks teha proovipuurimistega. Kinnistu kõrval asuvate Rimi ja Maksimarketi kauplusehoonete ehitamise eel tehti tema sõnul proovipuurimised. «Kui turba paksuseks hinnati algselt kolm kuni viis meetrit, siis proovipuurimise järel selgus, et turbakihi paksus on reaalselt vaid ligikaudu meeter,» lisas ta.

Johanson tahab enne keskkonnamõju hindamise läbiviimist küsida spetsialistide käest, kas oleks võimalik teha turba olemasolu kohta proovipuurimised ja mahukatest uuringutest nii pääseda. «Hetkel on pall minu käes: tahan selgust saada, kas saab projektiga edasi liikuda lihtsamat teed pidi või tuleb valida raskem tee,» lausus Johanson. «Valides variandi B, saaks seda pikemat teed mööda kõigega juba alustada, aga tahan enne siiski välja uurida, kas on olemas ka lihtsam variant A.»

Küsimus on tema sõnul selles, kas oleks võimalik kiiremini edasi liikuda, juhul kui proovipuurimised näitavad, et Luha 16 kinnistul ei ole nii palju turvast, nagu seitsmekümnendatel aastatel arvati. «Kui aga selgub, et seal on tõesti märkimisväärne turbapinnas, võib ehitus vähemalt aasta-poolteist edasi lükkuda,» lausus ettevõtja. «Muutujaid on kogu selles võrrandis hetkel väga palju. Kui saaks mingid muutujad teada, saaks hakata võrrandit lahendama.»

Aktsiaselts Johnny plaanib ligikaudu 10 hektari suurusele maa-alale püstitada mitmeotstarbelise vabaajakeskuse hoone. Hoonealune pind oleks ligikaudu 19 000 ruutmeetrit.

Põllumeeste esindusorganisatsioonid märkisid neljapäeval valitsuserakondade juhtidele saadetud avalikus pöördumises, et erimärgistatud kütuse kasutamise limiitide kehtestamine hakkab pärssima Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet.

Pöördumisele alla kirjutanud esindusorganisatsioonid ei ole nõus hektari- ja loomapõhiste limiitide kehtestamisega erimärgistatud kütuse kasutamisel, sest ettevõtjate vajadused ja tootmistingimused erinevad sõltuvalt piirkonnast, ilmast, tootmissuunast ja -tehnoloogiast ning teistest teguritest väga olulisel määral, mis ei võimalda õiglaste limiitide kehtestamist, teatasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Samas tunnustavad Eesti põllumajanduse esindusorganisatsioonid valitsuskoalitsiooni tahet võidelda maksupettustega ja toetavad erimärgistatud diiselkütuse võimaliku väärkasutuse lõpetamiseks õigustatud isikute registri sisseseadmist ja kütuse müügile eelneva isikute tuvastamise süsteemi loomist.

Põllumehed soovitavad kütuse väärkasutuse lõpetamise kaudu vabanevad vahendid suunata eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks, sest praegune põllumajanduskütuse aktsiisimäär on üle kuue korra kõrgem Euroopa Liidu poolt kehtestatud miinimummäärast ja üle kahe korra kõrgem Lätis ja Leedus kehtivast põllumajanduskütuse aktsiisimäärast. Eesti põllumeestele makstavad põllumajanduse otsetoetused on aga oluliselt madalamad Euroopa Liidu keskmisest.

Pöördumisele on alla kirjutanud kolme suurema üleriigilise esindusorganisatsiooni ja nelja suurema valdkondliku põllumajandusorganisatsiooni juhid: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud, Eesti Aiandusliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.