Menu

Istuv eluviis mõjutab hiljemalt 33. eluaastaks naise keha

  • Kirjutas BNS

Tartu Ülikooli magistritöös vaadeldi istuva eluviisi mõju 25–33-aastaste naiste ja meeste tervisele ning selgus, et kuigi liigne istumine ei ole kasuks kummalegi sugupoolele, mõjutab see märkimisväärselt just naiste vöö- ja puusaümbermõõdu suhet.

Tartu Ülikoolis füsioteraapia õppekava läbinud Diana Nikonkova uuris oma magistritöös esimest korda Eestis, kuidas mõjub istuv eluviis 25–33-aastaste inimeste hapnikuomastusvõimele ja kehamõõtmetele, mis iseloomustavad keha koostist. Selleks analüüsis ta 429 mehe ja naise andmeid, mis olid kogutud Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu käigus aastatel 2008 ja 2016.

Uuringust nähtus, et 25. ja 33. eluaasta vahel suurenes vaatlusaluste inimeste seas istuva eluviisi osakaal märkimisväärselt. Kui 25-aastased naised ja mehed istusid suurusjärgus seitse ja pool tundi päevas, siis 33-aastaselt olid istuva eluviisi näitajad nähtavalt suuremad: päevas istuti ligikaudu üheksa tundi.

Istuvast eluviisist hoolimata täitsid nii mehed kui ka naised WHO soovituslikku kehalise aktiivsuse normi nii 25- kui ka 33-aastaselt. WHO loeb lastel ja noortel tervislikuks normiks 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas ning täiskasvanutel vähemalt 150 minutit mõõdukat või 75 minutit tugevat kehalist aktiivsust nädalas.

„Vaatamata sellele, et kehalise aktiivsuse soovituslikud normid olid täidetud, jäi vaatlusalustel istuva eluviisi osakaal üsna suureks – umbes 60 protsenti ärkveloleku ajast. Seega on neil endiselt suur risk haigestuda ülalnimetatud haigustesse,“ arutles Nikonkova.

Uurimistöö autor täheldas, et vaatlusaluste kehakaal, kehamassiindeks, ülekaalulisuse ja rasvumise osakaal, vöö- ja puusaümbermõõt ning ka vöö- ja puusaümbermõõdu suhe muutusid 25. ja 33. eluaasta vahel märkimisväärselt.

33. eluaastaks suurenes ülekaaluliste ja rasvunute osakaal nii meeste kui ka naiste seas tublisti. Naissoost ülekaaluliste arv kasvas 10,1 ja rasvunute arv 0,4 protsendi võrra, meestel olid need näitajad 11,1 ja 6,3 protsenti.

„33. eluaastaks mõjutas istuv eluviis vöö- ja puusaümbermõõdu suhet ainult naissoost vaatlusalustel. Seepärast on naistel soovitatav lisaks kehalise aktiivsuse normile pöörata suurt tähelepanu ka istuva aja vähendamisele. Selleks tuleb teha liikumispause,“ ütles Nikonkova.

Magistritöö „Istuva eluviisi mõju aeroobsele fitnessile ning keha koostist iseloomustavatele antropomeetrilistele parameetritele 25-33 a.“ juhendajad on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu ja kinantropomeetria teadur Evelin Mäestu.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD