Kütid on tänavu küttinud lubatud 63 karust 50 ja järgmisel nädalal lisandub veel seitse luba.

Keskkonnaameti statistika kohaselt on käimasoleval hooajal lastud üle Eesti 50 karu. Enim loomi on lastud Ida-Viru- ja Jõgevamaal, kus kummaski maakonnas on kütitud üheksa looma. Kaheksa karu on lastud Lääne-Virumaal ja kuus Tartumaal. Harju- ja Järvamaa jahimehed on kummaski maakonnas tabanud viis looma.

Kolm karu on sel hooajal lasknud Raplamaa kütid, Pärnu- ja Viljandimaa jahimeeste saagiks on langenud kummaski maakonnas kaks looma. Valgamaa kütid on lasknud ühe karu. Samas pole Põlvamaa kütid tabanud ühtegi karu, kuigi limiit lubab lasta kolm looma. Lääne-, Saare- ja Võrumaal sel hooajal karusid lasta ei tohi.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles reedel BNS-ile, et osa maakondi saab järgmisel nädalal karude laskmise lube juurde. Rakko sõnul läheb maakondade vahel jagamisele seitse karuluba. "Meil on reservis on seitse looma laskmise load, et kui on kuskil piirkondades kahjustusi, siis saame sinna lisa anda," ütles ta. "Ilmselt saavad lisa karurikkamad piirkonnad keskmaal ja Ida-Eestis. Lõuna-Eestis ja saartel on populatsioon hõre ja sinna juurde ei anna."

Eestis tohib karujahti pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini ja Rakko sõnul on hooaeg siiani kulgenud üsna tavapäraselt. "Ei oskaks seda hooaega kuidagi eriliselt esile tuua," ütles ta.

Võrumaal Nopri talus president Kersti Kaljulaidiga neljapäeval kohtunud ettevõtjad andsid riigipeale üle teisipäeval allkirjastatud roheleppe.

Kohtumisel arutasid ettevõtjad presidendiga, kuidas uued tehnoloogiad ning ärimudelid saavad kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ja loodustsäästvale majandusele.

33 Eesti tehnoloogiaettevõtet allkirjastasid teisipäeval Tallinn Digital Summitil roheleppe, millega lubatakse viia ettevõtete tegevus 2030. aastaks täielikult keskkonnasäästlikele alustele. Leppega liitunud ettevõtteid sundis otsustavalt tegutsema globaalsete kliima- ja keskkonnaprobleemide ulatus ning ühine soov leida murekohtadele uuenduslikke lahendusi. Sõlmitud roheleppega tähtsustab tehnoloogiasektor keskkonda kui äritegevuse lahutamatut osa ning seab 2019. aasta lõpuks konkreetsed eesmärgid ja tegevuskava, mille täitmist hakatakse pidevalt jälgima.

Teisipäevast alates on leppega liitunud veel ligikaudu 20 IT-ettevõtet nii Eestist kui mujalt. Kõiki sarnaselt mõtlevaid kodumaiseid ja rahvusvahelisi tehnoloogiaettevõtted oodatakse algatusega liituma. Konkreetsema tegevuskava kokkulepped sõlmitakse oktoobris. Esimese initsiatiivina teavitas sõidujagamisfirma Bolt ka teisipäeval, et kõik nende platformil tehtavad sõidud Euroopas on süsinikuneutraalsed.

President osaleb järgmisel nädalal New Yorgis ÜRO Peaassambleel ning kliima tippkohtumisel. Eesti delegatsiooni kuuluvad ka peaminister Jüri Ratas ning välisminister Urmas Reinsalu. Eesti on aastatel 2020-21 ÜRO julgeolekunõukogu liige.

“Mul on hea meel, et erasektor on võtnud selle teema vedada. Igal aastal toob Eesti maailma olulise teema, tänavu on see Tech Green Pledge. Keskkonnast on saamas oluline osa Eesti loost. Mulle meeldib eriti, et selle algatusega on liitunud nii noored ettevõtted kui ka süsteemse tähtsusega firmad ning suured energiatarbijad. Loodan, et New Yorgis saab see algatus ka laialdast rahvusvahelist tähelepanu,” ütles president Kaljulaid.

“Eestis oleme näinud, kuidas tehnoloogia toob ühiskonda suuri muudatusi. Kliimaleppega soovivad tehnoloogiafirmad aidata inimkonnal võimalikult kiiresti saavutada üleminekut kliimaneutraalsele ning keskkonnasäästlikule majandusele. Eestil on kõik eeldused olla infoühiskonna ja kliimaväljakutsete ühendamisel liidrirollis. Selleks on meie ÜRO julgeolekunõukogu liikmelisus järgmisel aastal ka oluline platform,” sõnas roheleppe üks algatajaid Guardtime-i president Martin Ruubel.

“Uued tehnoloogiad saavad aidata kõikidel majandusharudel oma tegevust ümber korraldada. Majanduslik võit ning keskkonnasõbralikkus käivad sageli käsikäes. Näiteks on tänu eAgronomile põllumehed mitmes Euroopa riigis vähendanud oma väetise, kütuse ning agrokeemia kasutust. Samuti oleme aidanud mahepõllumajandust juurutada. See kõik lõpuks suurendab põllumeeste tulusid,” ütles Roheleppega ühinenud e-Agronomi Eesti tegevjuht Ella Käi-Edo.