Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, millega langetatakse sigarettide tulevaks aastaks kavandatud kümneprotsendine aktsiisitõus viiele protsendile ja tõstetakse õlle väikepruulijate tootmismahu piirmäära.

„Valitsus on võtnud eesmärgiks viia aktsiisid Eestis optimaalsele tasemele. Suvel langetasime alkoholi aktsiisi, nüüd on järg sigarettide käes. Kiire palgakasvu tingimustes on mõningane aktsiisitõus vajalik, et ei kasvaks tarbimine, kuid maksuraha laekumise tagamiseks ja piirikaubanduse ohjamiseks vähendame sigarettide aktsiisitõusu poole võrra,“ ütles rahandusminister Martin Helme.

„Õlle väiketootmise soodustamiseks võimaldame soodusmääraga aktsiisi kasutada kuni 1,5 miljoni liitrise tootmise puhul. Seda soodustust on nii mõnigi tootja pikisilmi oodanud, et oma tootmist laiendada. Teisalt on väiketootjate õlu nišitootena üldiselt niigi kallim ja soodusmäär tarbimist kasvatada ei tohiks,“ lisas minister.

Muudatuse tulemusena on uus aktsiisisumma sigaretipaki kohta 2020. aastal 2,191 eurot ja sigarettide keskmine jaehind kasvab eeldatavasti 2019. aasta 4,09 eurolt tuleval aastal 4,27 euroni.

Sigarettide aktsiisi tõstetakse viis protsenti ka aastatel 2021-2023. Suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks kaks kolmandikku sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Lisaks tõuseb suitsetamistubaka aktsiis 5 protsenti aastatel 2022 ja 2023.

Õlle väiketootja toomismahu piir tõstetakse eelnõuga 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas. Kuni sellise tootmismahuni jõudmiseni võib väiketootja kasutada 50 protsenti soodsamat aktsiisimäära.

Muudatus on kavas veel sel aastal seadustada, vastasel juhul peab tootja maksma 2020. aasta algusest õlleaktsiisi täismäära ulatuses, kui käesoleval aastal ületatakse õlle tootmismahu piir 6000 hektoliitrit. Samas rahandusministeerium jätkab olukorra analüüsimist ja konsulteerimist tootjatega, et pakkuda lähiajal pikaajalist lahendust selle asemel, et piirmäära pidevalt üle vaadata ja muuta.  

Muudatused jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.

Noored soovivad teenida keskmiselt 1530-eurost netopalka, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. 

Kui aasta tagasi soovisid 16–24-aastased noored teenida keskmiselt 1428 eurot kätte, siis sel kevadel oli nende palgasoov 1530 eurot. Noorte palgaootus on kerkinud aastaga rohkem kui teistel vanuserühmadel: 24–34-aastaste töövõtjate palgasoov kasvas aastaga 5,8 protsenti, 35–44-aastaste oma 5,1 protsenti ja 45–54-aastaste palgasoov 3,2 protsenti. 

55–64-aastaste keskmine palgaootus on isegi mõnevõrra tagasihoidlikum kui aasta tagasi – 1492 eurot. Aasta tagasi soovisid selles vanuses töötajad teenida keskmiselt 1598 eurot kätte. Kõige suurem on palgaootus 35–44-aastaste töötajate vanuserühmas, kus soovitakse keskmiselt 1821 eurot kätte teenida. Selles vanuserühmas on ka rohkem juhte ja valdkonnajuhte.

Noorte mediaanpalgaootus, millest pooled soovivad rohkem ja pooled vähem teenida, kasvas aastaga 200 eurot – 1200 eurolt 1400 euroni.

Ootuspäraselt suurendab palgasoovi kõrgem haridustase. Bakalaureusekraadiga noored soovivad teenida 1711 eurot kätte, keskharidusega noored 1558 eurot ja põhiharidusega 1255 eurot. Sama kehtib ka teistes vanuserühmades – kõrgem haridustase tähendab ka suuremat palgasoovi.

Käärid noorte palgaootuse ja tegelikkuse vahel on üsna suured – uuringus osalenud noored teenisid keskmiselt 978 eurot kätte, mida on 552 eurot soovitust vähem. Võrreldes möödunud aastaga on ootuse ja tegelikkuse vahe veidi suurenenud, aasta tagasi oli noorte tegeliku töötasu ja palgaootuse vahe 507 eurot.

Kõige paremini vastab tegelik töötasu palgaootusele 25–34-aastaste ja 35–44-aastaste vanuserühmades. Võrreldes aastataguse ajaga on vahe palgaootuse ja tegeliku töötasu vahel vähenenud. Selle põhjus on veidi kiirem töötasu kasv nendes vanuserühmades.

Meeste ja naiste võrdluses on noorte ootustes suured erinevused – kui noormehed sooviksid teenida keskmiselt 1850-eurost netopalka, siis 16–24-aastaste naiste keskmine palgaootus on 1403 eurot. Meeste ja naiste palgaootus erineb ka teistes vanusrühmades. Kõige suurem on vahe 35–44-aastaste seas, kus meeste keskmine palgasoov ületab naiste oma rohkem kui 600 euro võrra.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.