EESTI ELU

Telefoni remondi ja hooldusega seotud vaidlusi on võimalik ennetada

Võrumaa Teataja

Kuna nutitelefon on pea igaühel, siis üha sagedamini kurdavad tarbijad, et remondi käigus on telefonile tekitatud mehhaanilisi vigastusi, mida enne ei esinenud. Selliste vaidluste tekkimist saavad ennetada nii tarbijad kui kauplejad fikseerides seadme täpse olukorra erineval viisil.

Oma telefoni, tahvelarvutit või muud nutiseadet remonti viiv tarbija soovib eelkõige, et see kiiresti ja kvaliteetselt taas töökorda saaks. Seadmele järele minnes eeldab tarbija, et talle tagastatakse seade, mis on remonditud ja mida saab taas ilma probleemideta kasutama hakata. Kurvad on aga sellised olukorrad, kus seadme vastuvõtmisel avastab tarbija, et seadme remondi ajal on tekkinud sellele mehhaanilised vigastused, mida enne remonti andmist ei olnud. Tarbijate pöördumised ja avaldused tarbijakaitseametisse ning tarbijavaidluste komisjonisse seoses remondi ajal seadmele tekitatud mehhaaniliste vigastustega on aga üha sagenev nähtus.

Kohustus tõendada remondieelset seisukorda lasub tarbijal

Taoliste vaidluste tekkimist on võimalik ennetada nii tarbijatel kui kauplejatel. Selleks, et tagada enda õigused ja hoida ära ebameeldivused seadme remontimisel, on äärmiselt oluline tarbijal koos müüjaga fikseerida seadme remondieelne seisukord. Tähelepanu väärib asjaolu, et olukorras, kus seadmel esinevad mehhaanilised vigastused, mida väidetavalt enne remonti ei olnud, lasub tarbijal seadme remondieelse seisukorra tõendamise koormus. Kui seadme remondieelne seisukord on jäänud fikseerimata, on tarbijal hiljem äärmiselt keeruline tõendada mehhaanilise vigastuse tekkimise aega ja kohta ning sellisel juhul müüjale esitatav kahjunõue on suure tõenäosusega perspektiivitu.

Kuigi suuremate kaupluste teenindajad koostavad enamasti seadme vastuvõtmisel ka vastava akti, kirjeldades seadme seisukorda, võib see sageli olla pigem üldsõnaline ja mitmeti mõistetav, andmata sealjuures tegelikult igasugust ülevaadet. Seetõttu ei pruugi vaidluse korral kirjalik akt üksi olla alati piisav tõend seadme remondieelse seisukorra tõendamisel. Näiteks on tarbijavaidluste komisjon väljendanud enda seisukohta ka selliselt, et kaupleja teenindaja ei oma spetsiaalseid võimalusi ega tootja poolt antud õigusi, et vastuvõtmise käigus tuvastada kõik seadmega seotud asjaolud, mistõttu seadme vastuvõtmisel koostatud dokument ei pruugi seadme seisundi määramisel omada tõenduslikku tähendust. Tarbijavaidluste komisjon on selgitanud, et hinnangu seadme seisukorrale on pädev andma tootja poolt sertifitseeritud hoolduskeskuse tehnik, kelle koostatud akt on käsitletav piisava tõendina seadme seisukorra üle.

Fikseeri seadme olukord mitmel viisil

Seega on parim viis enda edaspidiste õiguste kaitsmiseks seoses nutiseadme remontimisega ja selle seisukorraga, fikseerida võimalikult täpselt selle remondieelne seisukord koos müüjaga. Selleks soovitab tarbijakaitseamet esmalt koos müüjaga panna kirja võimalikult detailselt seadme seisukord, viidates mehhaaniliste vigastuste täpsele asukohale, ulatusele ja sügavusele. Lisaks on soovitav seadme remondieelne seisukord kindlasti jäädvustada igast vaatest ka fotodel või videol. Praktika näitab, et selgete fotode või videote abil nutiseadme remondieelse seisukorra fikseerimine on üks parimaid tõendeid ja võimaliku vaidluse vältimise viise.

Cristen Helendi, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist

Päästeamet: Päästeamet saadab humanitaarabina Ukrainasse kolm demineerimisbussi

Lähiajal jõuavad Ukrainasse humanitaarabina kolm Päästeameti kasutuses olnud multifunktsionaalset demineerimisbussi.

Humanitaarabina Ukraina eriolukordade ametile üle antavad demineerimisbussid tõhustavad Ukraina humanitaardemineerimist. Bussid läbisid Eestis tehnilise ülevaatuse ja on valmis koheseks kasutamiseks Ukrainas. Busside turuväärtus kokku on 12 200€ ning busside saatmiskulud tasub Välisministeerium.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kohtub kolmapäeval Kiievis eriolukordade ameti juhtidega humanitaarabi üleandmiseks ja teeb ka ülevaate Päästeameti tegevusest. Kuno Tammearu sõnul oli Eesti taasiseseisvumise järel humanitaarabi väga oluline Päästeameti ülesehitamisel. „1990-ndatel aastatel kui Päästeamet alustas oma tegevust, toetati Päästeametit humanitaarabiga põhiliselt  Soomest ja Rootsist, alates 2000 aastast oleme tehnika soetamiseks kasutanud EL-i struktuurtoetuste fonde,“ sõnas peadirektor Kuno Tammearu. „ Nii nagu varem aidati meid, on meil nüüd omakorda võimalus ja kohustus anda abi  teistele riikidele,“ lisas Kuno Tammearu.

37% patsiente soovib hambaarsti hirmu tõttu hambaid ravida üldnarkoosis

FOTO: pixabay

Üldnarkoosis hambaravi kasutatakse kõige enam siis, kui patsiendipoolne koostöö on puudulik (65%) selgus Soomes läbiviidud uuringust. Teise põhjusena tuuakse välja hirmu hambatohtri ees (37%) ja kolmandal kohal on mastaapsema kirurgilise ravi vajadus (26%), mistõttu pole lokaalne tuimestus piisav, et protseduure läbi viia.

Üldnarkoosiga hambaravi protseduuri puhul pannakse patsient raviprotseduuri ajaks nö magama ehk aju ei talu valu signaale ja ravi protseduurist annab märku alles üldnarkoosist taastumine. “Meie andmetel on kõige enam ehk veidi üle poolte (57%) üldnarkoosis tehtavatest protseduuridest seotud hammaste ülesehituse ja sellega kaasneva hambaraviga,” ütles Sakala Hambaravi hambaarst doktor Kaja Kiige, lisades, et järgnevad hammaste eemaldamised (24%) ning juureravi (4%). Vähemal määral tehakse kaariese ennetust ning parodontiidiravi. 

Hammaste ülesehitus tähendab seda, et ühe hambaarsti külastuse käigus viiakse läbi mitmeid protseduure. “Kui ühe protseduuri käigus tuleb näiteks eemaldada hambad ja panna implantaadid või proteesid, siis üldnarkoos teeb protseduuri sujuvamaks nii patsiendile kui ka arstile, sest patsiendi keha on protseduuri ajal fikseeritud ja arst saab segamatult tööd teha ning patsient ei pea kartma valu pärast,” selgitas Kiige, rõhutades samas, et tegemist pole kindlasti nö mugavusteenusega ja üldnarkoosis ravile on ette nähtud kindlad põhjused. “Kui inimesel on psüühiline puue või mõni muu meditsiiniline näidustus, siis üldnarkoosiga hambaravi võib olla ainukeseks võimaluseks suutervise eest hoolt kandamiseks,” tõdes Kiige. Ka riik mõistab probleemi olemust ja pakub esimesest juulist hambaravi hüvitist täiskasvanutele, kellel on üldnarkoosis hambaravi ettenähtud meditsiiniliste näidustuste tõttu.

Kuigi meditsiin areneb kiiresti ja protseduure ei anna enam võrrelda aastatetaguse ajaga, mil vahendite piiratuse tõttu nii mõnigi suutervise edendamise tegevus patsiendile kuigivõrd mugav polnud, piisab ühest negatiivsest kogemusest hambaarstiga, et tekitada hirm terveks eluks. “Hirm võib olla alguse saanud juba lapsepõlves, kuid psühholoogi abiga on võimalik välja selgitada, kas sellest on kujunenud foobia ning mis on selle tekke põhjus,” ütles TÜ Lastekliiniku neuropsühholoog Marianne Saard. Kuigi hirm on psühholoogiline, siis väljendub see ka füüsiliste sümptomite näol. “Inimene võib tunda nõrkust, iiveldust, minestuse tunnet ning südame puperdamist, mis kokkuvõttes olukorra veelgi ebameeldivamaks teeb,” kirjeldas Saard. “Probleemist rääkimine on esimene samm lahenduseni jõudmiseks ja hambaarstid on samuti hästi ettevalmistunud olukorraks, kui inimene hirmu tunneb, pakkudes igati omapoolselt tuge,” julgustas Saard.

Üldnarkoos on tänapäeval võrdlemisi ohutu, kuid tegemist on siiski meditsiinilise protseduuriga, mis hõlmab teatud riske. Riskid on kõrgemad, kui inimene on allergiline ravimitele või põeb kroonilist haigust (nt kõrgvererõhutõbe, südame isheemiatõbe, astmat või diabeeti). Samuti võib protseduuri kulgemist mõjutada suitsetamine, alkoholi tarbimine ning rasedus. “Oluline on arsti vastu aus olla, rääkida oma tervislikust seisundist ning järgida reegleid, mis üldnarkoosis protseduuri puhul on ette nähtud,” ütles Kiige. “Kuus tundi enne operatsiooni ei tohi juua, suitsetada ega süüa – isegi närimiskummi ei tohiks närida, sest narkoosis olles ei toimi organismi tavalised kaitsefunktsioonid ning mao sisu võib sattuda hingamisteedesse, põhjustades eluohtlikke tüsistusi. Operatsioonieelsel nädalal ei tohiks juua alkoholi ning protseduurile tulles tuleb arvestada ka sellega, et lakitud, geel- ja kunstküüned võivad takistada pulssoksümeetri tööd,” loetles Kiige mõned näited tähelepanu vajavast enne protseduuri. Pärast üldnarkoosis ravi pole lubatud 24 tunni jooksul juhtida autot, kasutada keerukaid seadmeid, allkirjastada juriidilisi dokumente ega tarvitada alkoholi.

Tegemist on keeruka protseduuriga, mistõttu on patsiendi ohutuse tagamiseks kaasatud lisaks raviarstile ka assistent, anestesioloog ning anesteesiaõde – nii tööjõukulud kui ka spetsiaalsete seadmete hankimine kergitab teenuse hinna üles. “Selleks, et patsientidele üldanesteesias abi pakkuda, peab hambakliinikul olema narkoosiaparaat ning ka ruumid peavad olema teenuse osutamiseks vastavalt planeeritud. Kuna meditsiiniseadmed on väga kallid, siis paljudel kliinikutel neid tõesti veel pole. Ühtlasi on oluline anestesioloogi kättesaadavus," selgitas Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD