EESTI ELU
Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul ei plaani uus koalitsioon maksutõuse ning kaalub pigem määrade vähendamist või erisusi.
"Maksupoliitika osas kehtib põhiosas maksurahu.," ütles Ratas Keskerakonna volikogu ees peetud Isamaa ja EKRE-ga moodustatavat valitsusliitu tutvustavas kõnes.
Tema sõnul pole loodav koalitsioon kokku leppinud ühtegi maksutõusu, pigem kaalub võimuliit maksuerisusi ning aktsiisilangetusi, kui need aitavad piirikaubandust ohjeldada.
Koalitsioonis lubavad kolm erakonda, et jätkavad laevade Eesti lipu alla toomise projektiga, loome vajalikud maksuerisused ning
pakuvad valiteetsemaid kaldasektoriteenuseid. Ühtlasi plaanib võimuliit töötada välja arengusuunad Eesti kui mereriigi staatuse tõstmiseks ning analüüsida riikliku merenduse reformi vajalikkust.
Analüüsida plaanivad Keskerakond, Isamaa ja EKRE ka maamaksuvabastuse laiendamise võimalusi liitsihtotstarbega maal elavatele koduomanikele ning erinevaid võimalusi – sealhulgas maksupoliitilisi muudatusi, riiklikke investeeringuid, regionaalseid programme ja muud taolist –, tagamaks "tasakaalustatud areng kogu Eesti territooriumil".
Vähendada lubab võimuliit elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid ning analüüsida võimalusi laiendada tarbijate ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid.
Koalitsioon analüüsib ka osaajaga töötajate sotsiaalmaksukoormuse vähendamise võimalusi ning e-raamatutele ja online-ajakirjandusele madalama käibemaksumäära kehtestamist.
Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet toob loodava valitsuskoalitsiooni juures välja asjaolu, et Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni suhtes olulistel kohtadel hakkavad olema euroskeptilised EKRE ministrid.
"Keskerakonna, EKRE ja Isamaa sündiva valitsuse osas hinnangute andmisel on jäänud tagaplaanile see, et kõige intensiivsemalt Euroopa Liidu teiste riikide ja Euroopa Komisjoniga suhtlema pidavaid ministeeriume hakkavad juhtima EL-i suhtes skeptilisest EKRE-st pärit ministrid, kellest osadel napib poliitilist kogemust," teatas Paet BNS-ile.
"Nimelt saavad lähiajal hoo sisse läbirääkimised EL-i uue eelarveraamistiku osas aastateks 2021–2027 ning need mõjutavad otseselt ka Eestit. Suur roll on siin tulevasel rahandusministril, kes suhtub paraku kehvasti Eesti enda rahandusministeeriumi prognoosidesse, aga ka põllumajandus- ja keskkonnaministril," selgitas Paet ning lisas, et ka siseminister peab tegema tihedat koostööd oma EL-i kolleegidega.
"Sama kehtib loomulikult ka väliskaubandusministri kohta, sest näiteks vabakaubanduslepingud on Euroopa Liidu ühispädevuses," märgib Paet. "Niisiis EKRE kätte on Keskerakond ja Isamaa usaldanud suure osa Eesti ja ülejäänud EL-i sisulisest koostööst ning läbirääkimistest Eesti osa üle tulevases EL-i eelarves."
"Seega vastutus on suur ning valed sammud võivad Eestile ka rahaliselt kalliks minna," nendib Paet. "Igatahes ei tohi igapäevast koostööd ja suhtlemisvõimekust teiste EL-i riikidega ning Euroopa Komisjoniga alahinnata. Alustuseks peaks tulevane rahandusminister hakkama aga tõsiselt võtma rahandusministeeriumi tööd ja kompetentsi."
- Riigikokku valitud ministrid loobusid esialgu saadiku palgast
- Riik plaanib nelja aastaga igasse maakonda tervisekeskuse rajada
- Algaval nädalal läheb ilm külmaks
- President Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase
- 3 kevadist meelespead mootorrattasõpradele
- Metsaomanikud pahandavad: keskkonnakaitsjad ahistavad maainimesi
- Rahandusministeerium: aktsiise laekub prognoositust 15 miljonit vähem
- Päikeselist ilma jagub nädala lõpuni
- Ekspert annab nõu: kuidas vabaneda pahatahtlikust üürnikust?
- KIK aitab eraisikutel vee ja kanalisatsiooniga liituda
- Kevadised tööd elektriliinide lähedal võivad paksu pahandust põhjustada
- Metsaomanikele makstakse piirangute hüvitiseks 4,4 miljonit
- Riigikogu uus koosseis peab neljapäeval avaistungi ja valib juhatuse
- President teeb Kaja Kallasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks
- Möödunud aastal käis perearsti juures üle miljoni inimese
- Kolmapäeval rahustavad politseinikud liiklust eri paikades üle Eesti
- Politsei ei karista heitlike ilmade püsides naastrehvide kasutajaid
- Jalgtee uuendamine Roosisaare silla juures
- Kas maanteeameti 2. aprilli nali?
- 17 apteegis üle Eesti saab vaktsineerida puukentsefaliidi vastu
- Uus seemneseadus lubab tootjal teha põldtunnustamist
- Naastrehvide aeg on selleks kevadeks lõppenud
- Märts oli keskmisest oluliselt soojem
- Esmaspäevast tõuseb pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande hind
- Kas sa keerasid kella? Ööl vastu pühapäeva läksime üle suveajale
- Haigekassa hakkab väikelaste vanemaid teavitama ravikindlustuse lõppemisest
- Seemnekartuli tootjatele muutub kohustuslikuks enesekontrollisüsteem
- Eesti liitus gripipandeemia valmisoleku leppega
- Omavalitsused saavad esmakordselt taotleda toetust üldplaneeringu koostamiseks
- Millal on õige hetk osta uued suverehvid?
- Europarlament keelas aastast 2021 ühekordsete plastesemete kasutamise
- Riigikohus on lahendanud kõik valimiskaebused
- Piirivalvurid saatsid Eestisse jalutama tulla soovinud kolmiku tagasi
- Ansip: riigi rahanduse ummikusse ajanu ei peaks saama peaministriks
- Eesti inimesed vahetavad töökohti iga kolme aasta tagant
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kliinikumis raviti patsiente enam kui poolel miljonil korral">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Tartu Ülikooli Kliinikumis raviti 2018. aastal Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu alusel 561 496 ravijuhtu, selgub kliinikumi majandusaasta aruandest.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni haiglates, kuhu kuuluvad lisaks kliinikumile Lõuna-Eesti, Valga ja Põlva haigla, raviti statsionaarselt 51 211, päevaravis 19 971 haiget ning tehti kokku 611 295 ambulatoorset vastuvõttu. Kontsernis, kuhu kuulub ka Tartu kiirabi, töötas 2018. aasta lõpu seisuga kokku 5844 töötajat.