EESTI ELU

Postimehele teadaolevalt lahkub Kanepi gümnaasiumist, mille direktorit on süüdistatud töökiusamises, peale viimase viie aasta jooksul lahkunud 26 pedagoogi nüüd veel kolm õpetajat.

Anonüümsust palunud Kanepi gümnaasiumi õpetaja rääkis Postimehele, et läheb lähipäevil uude kooli töölepingut allkirjastama. Direktor Ilvi Suislepa alluvuses ta enda sõnul jätkata ei suuda. «Ma ei saa rajada oma tulevikku ootusele, et äkki see direktor lahkub. Ma ei saa seda otsust lõputult edasi lükata. Mul on pere ja pean selle probleemiga tegelema,» rääkis ta.

Õpetaja sõnul on kahju, et direktor ei saa ise aru, et ta peab lahkuma. «Ta tahab meid edasi traumeerida. Ma ei kujuta ette, kuidas 21. augustil koolimajja sisenen. Elan kaasa õpetajatele, kes peavad siia jääma. Direktor lubas nüüd ju meile sügisest käskkirju kirjutama hakata. Mõtlen, kui kaua nende tervis vastu peab, kes peavad pinge all töötama,» ütles ta.

Postimees kirjutas 26. juulil, et kooli direktor andis koosolekul lubaduse edaspidi probleemi tekkides kohe käskkirja kirjutada. Ülemöödunud neljapäeval toimus Kanepi valla haridusja noorsookomisjoni koosolek. Protokollis seisab, et praegune olukord võib kaasa tuua veel õpetajate lahkumisi. Seda eriti kaugemalt käivate õpetajate hulgas, kuna stressirohkes keskkonnas on raske töötada.

Komisjoni liige Arno Kakk lausus, et ebakõlad kooli personali seas mõjutavad kõige rohkem laste õpikeskkonda. «Asja peab lahendama kooli pidaja ehk vald. Vald peab võtma julguse ja koguma vajalikku infot ning probleemi lahendama,» rääkis ta.

Komisjoni esimees Merike Luts lausus, et peamine ettepanek vallavalitsusele oli, et vallavanem peaks õpetajatega vestlused. Möödunud nädalal käisidki õpetajad vallavanema jutul. Vestluste sisu vallavanem Piret Ram mul ei kommenteerinud. Tema sõnul on eesmärk välja selgitada, mis on tegelik olukord koolis ja kas muresid on võimalik lahendada või mitte. Lisaks teeb koolitaja õpetajate seas rahuloluküsitluse, millele järgnevad vestlused ja koolitused.

Kanepi gümnaasiumi probleemidega avalikkuse ette tulnud Kaidi Valli-Mägile pakuti eelmise kooliaasta lõpus täiskoormuse asemel 0,6 kohta. Sellele lepingule Valli-Mägi alla ei kirjutanud. «Vallast öeldi, et väga hea, et ma alla ei kirjutanud. Kuni ma pole alla kirjutanud, on mul õigus täiskoht saada. 

Samuti on lahtine õppealajuhataja ja valla hariduskomisjoni liikme Eda Tarendi töökoormus. «17. mail andis direktor mulle teada, et soovib tööle võtta uue õppealajuhataja. See tuli mulle väga suure üllatusena, sest lahkarvamusi ei olnud meie vahel esinenud. Tänaseks päevaks on läbi viidud konkurss õppealajuhataja kohale, kuid minu töösuhet ei ole kirjalikus vormis muudetud,» rääkis Tarend hariduskomisjoni koosolekul.

Direktor Ilvi Suislepp vastas, et arutab Valli-Mägiga töökoormust siis, kui õpetaja tuleb puhkuselt. Tarendiga on tema sõnul kehtiv õppealajuhataja leping. «Missugusel ametikohal või millise suurusega keegi täpselt jätkab, on selge 1. septembriks. Töölepingut ühepoolselt muuta ei saa. Lahti lasknud ma ühtegi töötajat pole,» lisas direktor.

75 protsenti töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele ning iga viies töötaja plaanib töökohavahetust järgmise kuue kuu jooksul, selgub CVKeskuse ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust.

2018. aastaga võrreldes on valmisolek tööd vahetada kasvanud ja olemasolevale tööandjale täielikult lojaalsena olevate töötajate arv vähenenud. Kui möödunud aastal ei olnud töökoha vahetamisest üldse huvitatud ligikaudu kolmandik ehk 30 protsenti vastanutest, siis tänavu ei mõelnud praeguse tööandja juurest lahkumise peale 25 protsenti töötajatest.

Lisaks selgus uuringust, et tööpakkumistel hoiab silma peal enam kui iga kolmas ehk 35 protsenti töötajatest ja iga viies töötaja ehk 21 protsenti plaanib tööd vahetada juba järgmise kuue kuu jooksul.

Töötajate valmisolekut liikuda uuele töökohale mõjutab suuresti tööandjate agar värbamistegevus – tööturul liigub suurem arv avalikke konkursse ja saadetakse palju kandideerimiskutseid. Uuringust selguski, et lähiajal on iga teine töötaja ehk 48 protsenti saanud tööandjatelt kutseid tööle kandideerimiseks.

Kõige rohkem ehk 66 protsendile saatsid tööandjad kandideerimiskutseid valdkonna- ja projektijuhtidele. Erialade lõikes püüti anda tõuge kandideerimiseks enim info- ja telekommunikatsiooni valdkonna töötajatele.

Vähem aga saavad üleskutseid madalama palgaga lihtsamate tööde tegijaid, kelle seas liiguvad tööpakkumised sagedamini ka tuttavate kaudu. Piirkondade alusel olid Harjumaa ja Tallinna elanikud saanud teistest sagedamini kutseid tööle kandideerimiseks.

"Huvi tööpakkumiste vastu on aastaga selgelt kasvanud ­ja esimesel poolaastal külastati Eesti tööportaale kokku umbes 12 miljonit korda," kommenteerib tööturu trende Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

"Suurim huvi oli endiselt lihtsamate kontoritööde vastu. Näiteks assisteerimisvaldkonna tööpakkumistel oli esimesel poolaastal keskmiselt 35 kandideerijat. Väga suur osa kandideerimistest tehti ka klienditeeninduses, müügi-, transpordi- ning tööstus- ja tootmissektorites, kuna nendes valdkondades liigub suurem osa vabadest töökohtadest Eestis."

Ta lisas, et kvartalis võetakse Eestis tööle keskmiselt 50 000 töötajat. "Seega vahetab 2019. aasta jooksul tööd pea iga neljas Eesti töötaja."

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder lisas, et aastaga on kerkinud ka töötajate lojaalsuse hind. "Kui aasta tagasi teenisid aktiivselt tööd otsivad töötajad keskmiselt 1118 eurot brutotöötasuna, siis sel kevadel 1275 ehk 14 protsenti rohkem.

Tööd üldse mitte otsivate ehk täielikult lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu kerkis aastaga aga tervelt 17 protsenti ja oli sel kevadel 1690 eurot, aasta varem 1444 eurot.