2023. aasta liiklusloendustulemuste põhjal suurenes keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2022. aastaga 3,3 protsenti ehk 1038 autolt 1072 autoni ööpäevas.

2022. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2021. aastaga 0,8 protsenti. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks riigiteede projekteerimisel, ehitamisel ja remontimisel ning korrashoiul.

2023. aastal oli põhimaanteede aasta keskmine liiklussagedus 5761 autot ööpäevas, mis teeb võrreldes 2022. aastaga kasvuks 1,8 protsenti. Tugimaanteedel oli mullu keskmine liiklussagedus 1702 autot ööpäevas ja kõrvalmaanteedel 351 autot ööpäevas, mis teeb kasvuks vastavalt 3,1 ja 6,7 protsenti.

Suurem liiklus koondus suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik 2023. aastal oli Tallinna–Narva teel, mille kilomeetritel 11,2–13,8 mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 30 927 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud olid Tallinna–Pärnu–Ikla teel kilomeetritel 13–13,7, kus sõitis aastas keskmiselt 29 687 autot ööpäevas, ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teel kilomeetritel 5,7–8,5, kus sõitis aastas keskmiselt 29 412 autot ööpäevas.

Riigiteedel oli 2023. aasta lõpu seisuga kokku 107 püsiloenduspunkti ning 42 perioodilist loenduspunkti. Ajutist liiklusloendust teostati kokku 1110 loenduspunktis.

Autokasutuse kasv tuleneb peamiselt linnaelanike autostumisest: viimase viie aastaga on linnaelanike autoga tööle liikujate osakaal suurenenud 49 protsendilt 54-le. Maa-asulate elanike kodu ja töö liikumisviisid pole oluliselt muutunud: autoga liikumiste osakaal on kõikunud viimased kümme aastat 68–72 protsendi ringis.