EESTI ELU
Võru linna 2023 teenetemärgi pälvis staažikas omavalitsustegelane Tõnu Anton. FOTO: Aigar Nagel
Võru linnavalitsus ootab ettepanekuid teenetemärgi andmiseks.
Ettepanek peab sisaldama teenetemärgi kandidaadi isikuandmeid, tegevusala ja teenete või muude põhjuste loetelu.
Võru linna põhimääruse kohaselt antakse linna teenetemärk füüsilisele isikule linnale osutatud teenete eest või linna erilise austusavaldusena. Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud teenetemärgi andmise taotluse ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Teenetemärgi andmise üle otsustab linnavolikogu.
Taotlused tuleb esitada kirjalikult Võru linnavalitsusele aadressil Jüri 11, 65608 Võru või e-posti aadressil
Võru linna teenetemärke antakse välja alates 1994. aastast.
2. Paul-Valter Elken 1994
3. Hendrik Juurikas 1994
4. Harri Neem 1994
5. Kai Leete 1994
6. Hillar Kalda 1995
7. Ilmar Kudu 1995
8. Heino Sikk (postuumselt) 1995
9. Asta Määrits 1997
10. Rudolf Adelmann 1998
11. Aksel-Õieleid Asi 1999
12. Arnold Kauts 1999
13. Aigar Pindmaa 2000
14. Kerstin Raudmets 2000
15. Rein Raudmets 2000
16. Erki Nool 2000
17. Bernhard Mark 2002
18. Jörg Specht 2002
19. Helmut Kostabi 2004
20. Alar Sikk 2004
21. Kari Aholainen 2004
22. Eha Tillmann 2005
23. Laur Lukin 2006
24. Ain Saar 2007
25. Aavo Lind 2008
26. Valdur Raudvassar 2010
27. Valter-Ivar-Jüri Pärg 2011
28. Koit Ossa 2013
29. Ants Joonas 2014
30. Malle Punman 2015
31. Mati Ojandu 2016
32. Andri Needo 2017
33. Peeter Saan 2018
34. Malle-Hedi Henning 2019
35. Olev Kasak 2020
36. Egon Johanson 2021
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Eestlased reisisid varasemast vähem, aga viibisid kohal pikemat aega">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Eestlased reisisid tänavu esimeses kvartalis varasemast vähem, aga viibisid kohal pikemat aega, selgub Eesti Panga statistikast.
Kolm reisi neljast tehti Euroopa Liidu riikidesse, kuid reiside arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes kaks protsenti. Kõige sagedamini külastati Soomet, kuhu reisiti 122 000 korda, kuid reiside arv kahanes kümnendiku võrra.
ELi-välistest riikidest reisiti kõige rohkem Venemaale 23 000 korraga ja Egiptusesse 22 000 korraga. Venemaa-külastuste arv suurenes aastaga seitse protsenti, Egiptusesse aga tehti kolm protsenti vähem reise kui mullu.
- Eluruumides peab olema võimalik viibida aasta ringi
- Aprillis kaotas enim mobiilinumbreid Elisa
- Üle poolte vajavad igapäevaselt hakkama saamiseks rohkem palka
- Sotsid: Kallase umbusaldamise katse oli opositsiooni valimiseelne show
- Ministeerium: lastega tööle asujate tausta tuleb kontrollida
- Riik loob 50 miljoni euro suuruse kaitsetööstuse fondi
- Allergoloog: välja ravimata hooajaline allergia võib areneda astmaks
- Palgatõusu nullivad ära kasvanud toidu- ja kommunaalkulud
- Kaja Kallas: Võrumaal levivad ohtlikud valeväited
- Elanike teadlikkus perevägivallast on kasvanud 80 protsendile
- Võru gümnaasiumi uueks direktoriks saab Karl Kirt
- PRIA-lt saab taotleda mesilaspere toetust
- Riigikohus: vanem peab kandma lapse välisriigis õppimise kulud
- Riigiteede liiklussagedus suurenes aastaga 3,3 protsenti
- Teeme Ära 2024: Üle 900 talgu ootab liitujaid!
- Nutivaba aeg ja pereliikmetega suhtlemine on noortele endiselt olulised
- Eestlaste eelistatud investeeringud: kinnisvara, kuld ja aktsiad
- Tartu–Koidula rongiliin pikeneb Piusani, lisareisid puhkepäevadel
- Üle 30 000 inimese panustab vabatahtlikult riigikaitsesse
- Eesti elanike kaardimaksete käive tegi hüppe ülespoole
- Mullu osales vähi sõeluuringutel rekordarv inimesi
- Riik täiendas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja
- 36 organisatsiooni tahavad 1. juunit lastepäevaks ja riiklikuks pühaks
- Mai algus toob kaasa kütuseaktsiisi tõusu
- Läheneb tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg
- Kohus peatas kiirtee mõõtu teekoridori raiumise Nursipalus
- Algas mootorratta juhi sõidueksamile registreerimine
- Väikeelamute renoveerimise süsteem jooksis kokku
- Avaneb rekordilise eelarvega väikeelamute renoveerimistoetus
- Transpordiamet hoiatab: teeolud on kõikjal talvised
- Ukraina kaotuse korral on ohus vähemalt viis riiki
- Õiguseksperdid lasid konkurentsiseaduse muudatused kolinal põhja
- Peaminister Kaja Kallas külastab Kagu-Eestit
- Sooline palgalõhe on aastaga vähenenud
- Esmaspäeval algab eesti keele eksamiga riigieksamite periood
DIGILEHED
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. 69% inimestest usub, et Kaja Kallas oleks pidanud vabandama Võrumaa väljaütlemise pärast - 1003 vastajat osales uuringus">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Ühiskonnauuringute Instituudi küsitlusest selgub, et 69 protsendi inimeste arvates oleks peaminister Kaja Kallas pidanud vabandama oma väljaütlemise pärast intervjuus, mis järgnes kohtumisele Võru inimestega.
Uuringufirma Norstat Eesti palus inimestel avaldada arvamust erinevate hiljuti puhkenud skandaalide või ühiskonnas laiemat arutelu tekitanud teemade kohta. Lisaks Kaja Kallase teemale küsiti inimeste arvamust Jaak Madisoni puudutava skandaali kohta ning Tallinna liikluskorralduse teemal.
Inimestelt päriti, kas Kaja Kallas oleks pidanud vabandama Võrumaa inimeste ees? Kallas külastas aprillis Võrumaa kultuurimaja, kus talle esitati kriitilisi küsimusi ja süüdistusi. Sellele järgnevas intervjuus väitis ta: “Võrumaa kohtumised on alati kõige hullemad. Ma võin öelda, et kusagil mujal ei ole inimesed nii kurjad, kui nad on siin Võrus” 21 protsenti vastas antud küsimusele „ei“ või „pigem ei“, 69 protsenti „pigem jah“ või „jah“ ning 11 protsenti ei omanud arvamust.