EESTI ELU

Eluruumides peab olema võimalik viibida aasta ringi

Eluruumides peab olema võimalik viibida aasta ringi

Riigikohus selgitas kolmapäevases määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist ning eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust.

Elamu üks kaasomanik pöördus kohtusse, kuna teine kaasomanik ei kütnud enda ainukasutuses oleva esimese korruse ruume. Teisel korrusel aasta ringi elava kaasomaniku sõnul olid seetõttu külmad ka tema ainukasutuses olevad ruumid, mis kahjustab tema tervist ja elamut ning suurendab küttekulusid.  

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kaasomanikul on ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus, mis hõlmab ka neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust. Kohus rõhutas, et eluruumides peab olema tagatud inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond ning seal peab olema võimalik viibida aasta ringi.

Aprillis kaotas enim mobiilinumbreid Elisa

Aprillis kaotas enim mobiilinumbreid Elisa FOTO: Pixabay

Aprillis kaotas enim mobiiltelefoninumbreid Elisa, mille võrgust lahkus kuu jooksul 1492 numbrit.

Enim numbreid sai juurde Tele2, kokku 1146, selgub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) statistikast. Aasta algul hinnapoliitika muutustest tulenevalt tuhandeid kliente kaotanud Telia numbrisaldo pöördus möödunud kuul taas positiivseks, täpsemalt sai operaator aprillis juurde 347 mobiiltelefoni numbrit.

Üle poolte vajavad igapäevaselt hakkama saamiseks rohkem palka

Üle poolte vajavad igapäevaselt hakkama saamiseks rohkem palka FOTO: pixabay

Värbamisportaali CV.ee läbiviidud uuringust selgub, et 50 protsenti vastanud töötajatest on mõelnud otsida põhitöö kõrvale ka lisatöö, selles osas on aga kahtleval seisukohal 30 protsenti vastanutest.  

Peamised põhjused lisatöö otsimiseks on seotud majandusliku kindlustunde ja eneseteostusega. Lausa 86 protsenti vastanutest väljendas soovi suurendada igakuist sissetulekut, et saada hakkama igakuiste kuludega ning 54 protsenti oleks valmis lisatööks, et koguda raha isiklike eesmärkide jaoks. 42 protsendi jaoks pakub lisatöö leidmine kindlustunnet ootamatute kulutuste korral ning 30 protsendil aitab tasuda suvepuhkuse kulud. See näitab selgelt, et paljud eestlased otsivad lisatööd mitte ainult majanduslikel põhjustel, vaid ka isikliku arengu eesmärgil.  

Lisatöö eest soovitakse netopalgana teenida kuni 1000 eurot kuus. See summa aitaks vastajatel parandada elukvaliteeti ning tagada majanduslikku stabiilsust.  

"Võrreldes eelmise aastaga on lisatöö otsimise trendis näha mõningast langust, kuid huvi lisatöö vastu on endiselt suur,” sõnas CV.ee turundusjuht Karla Oder. "Töötajad hindavad jätkuvalt võimalusi täiendava sissetuleku loomiseks ning otsivad viise, kuidas oma oskusi ja teadmisi rakendada väljaspool põhitööd." 

20 protsenti vastanud töötajatest ei tunne siiski huvi leida põhitöö kõrvale lisatöö. 62 protsenti tõid põhjusena välja soovi keskenduda oma põhitööle ja vabal ajal muudele tegevustele ning 30 protsenti vastajatest eelistab stabiilset töökohta, kus ei ole vajadust lisatöö järele.  

Uuringu viis läbi Alma Career Estonia OÜ (CV.ee) – pikaajaliste kogemustega värbamispartner, kes pakub laia portfelli tööandjatele ja tööotsijatele suunatud teenuseid ja erilahendusi.   


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD