Menu

.      

EESTI UUDISED BNS

Kui lähipäevil on öösiti veel kohati oodata väheseid miinuskraade, siis päeviti tõuseb õhutemperatuur mitmel pool kuni üheksa soojakraadini, prognoosib ilmateenistus.

Neljapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul sajab Ida-Eestis lörtsi ja vihma. Puhub läänekaare tuul 4-10, põhjarannikul lääne- ja loodetuul puhanguti kuni 15 m/s, hommikuks nõrgeneb. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +2 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal lääne poolt alates pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama. Puhub lääne- ja edelatuul 3-9, saarte rannikul puhanguti 13 m/s. Sooja on 4-9 kraadi, rannikul kohati 2 kraadi. 

Reede öö hakul on pilves selgimistega ilm ning kohati sajab vähest vihma. Pärast keskööd sajud lakkavad ja taevas selgineb. Puhub lääne- ja loodetuul 5-9, puhanguti 12 m/s, põhjarannikul 7-12, puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +3 kraadi. Päeval on päikesepaisteline ilm. Õhtuks Lääne-Eestis pilvisus tiheneb, kuid ilm püsib sajuta. Puhub lääne- ja loodetuul 5-9, puhanguti 12 m/s, ennelõunal põhjarannikul 7-12, puhanguti kuni 17 m/s, õhtul pöördub saartelt alates lõunakaarde. Sooja on 2-7 kraadi. 

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb kõikjal. Saartelt algav sadu laieneb üle Eesti, sajab lörtsi ja lund, lääne pool läheb sadu üle vihmaks. Puhub lõunakaare tuul 2-8, saartel ja Liivi lahe ümbruses tugevneb lõuna- ja edelatuul, põhjarannikul lõuna- ja kagutuul 6-11, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -5 kraadi, saartel ja läänerannikul on kuni kaks kraadi sooja. Päeval on pilves selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma ja lörtsi, hommikul Ida-Eestis ka lund. Õhtupoolikul pilvisus hõreneb ja lääne poolt alates saju võimalus väheneb. Tuul pöördub kõikjal edelasse ja tugevneb 9-15, puhanguti 17, saartel ja rannikul 23 m/s. Sooja on 4-9 kraadi. 

Pixabay

Teisipäev, 19. märts on 2019. aasta 78. päev. Aasta lõpuni jääb 287 päeva.

19. märtsi tähtsamaid ajaloosündmusi:

1279 - Mongolite võit Yameni lahingus tegi lõpu Songi dünastia valitsemisele Hiinas.

1563 - Amboise' rahuga lõppes Prantsusmaa esimene ususõda.

1649 - Inglise alamkoda võttis vastu seaduse ülemkoja ehk lordide koja laialisaatmisest.

1711 - Algas Vene-Türgi sõda.

1799 - Napoleon Bonaparte alustas Türgi armee piiramist Acres.

1808 - Hispaania kuningas Carlos IV loobus troonist.

1812 - Hispaania parlament (Cortes) võttis vastu liberaalse põhiseaduse.

1853 - Taipingi mässu ajal Hiinas vallutasid ülestõusnud Nankingi.

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Tähtsündmusi maailma ajaloost">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Eile lõpetas ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler Nairobis ÜRO neljanda keskkonnaassamblee. 2017. aasta detsembrikuus alanud eesistumine päädis ÜRO keskkonnaministrite kokkuleppele jõudmisega.

„Kõige enam olen rahul sellega, et minu kaks prioriteeti said keskkonnaministrite ühisesse otsusesse sisse. Esiteks – riigid on valmis märkimisväärselt vähendama ühekordsete plasttoodete kasutamist. See oli siin üks kõige raskemini läbiräägitavamaid teemasid, sest ÜRO-s on 193 riiki ja sugugi mitte kõik ei jaganud meie kõrgeid eesmärke,“ ütles Kiisler ning lisas, et kuigi Eesti pakutud lahenduses tuli teha mõningaid järeleandmisi, oli väga suur edusamm saada suured riigid seadma eesmärgiks vähendada ühekordseid plasttooteid aastaks 2030. Ühtlasi on see esimene üleilmne kokkulepe ühekordsete plasttoodete vähendamise osas.

Teine oluline prioriteet, mida assamblee president silmas peab, puudutab usaldusväärseid ja võrreldavaid keskkonnaandmeid. „Kui vaadata, mida kõike tehnoloogia meil täna teha võimaldab, siis tuleb see keskkonna heaks ka tööle panna. Et teha õigeid valikuid ja otsuseid, peavad olema usaldusväärsed faktid ja andmed, mida saab omavahel võrrelda.“

Kokku võeti Eesti juhitud assambleel vastu 26 otsust, mis on poole rohkem kui eelmisel assambleel. Lisaks ühekordsetele plasttoodetele võeti vastu otsused ka näiteks mereprügi, kemikaalide, merekeskkonna kaitse, toiduraiskamise jpm oluliste teemade kohta. Samuti läks sisse otsus, et liikmesriigid peavad liikuma ringmajanduse poole keskkonnasõbralikuma tootmise ja tarbimisega.

„Minu 465 presidendipäeva on olnud töised, sisukad ja silmi avavad. Täna saan kergendatult hingata teadmises, et meie delegatsiooni pühendunud töö on vilja kandnud ning kõik keskkonnaministrid on valmis võtma omaks uuendusi ja tegema konkreetseid otsuseid. Eesti ambitsioonikas ja tegevusele suunatud lähenemine kulmineerus senistest konkreetsema ja julgema kokkuleppega,“ ütles Kiisler oma presidentuuri kokku võttes.

Keskkonnaminister peab suureks võiduks ka seda, et Eesti esindatus ÜRO keskkonnaprogrammis jätkub ka peale assambleed. Nimelt jätkab keskkonnaministeeriumi nõunik ja ÜRO keskkonnaprogrammi alaline esindaja Ado Lõhmus tööd ka järgmise assamblee ettevalmistustes.  „See on suur au, sest Euroopa Liidu riikidest on büroos esindatud veel vaid Prantsusmaa. Ühtlasi annab see hea võimaluse meie prioriteetsetes teemades – ühekordsete plasttoodete vähendamises ja keskkonnaandmestiku arendamises - järjepidevust hoida,“ kommenteeris Kiisler.

Ka assamblee ise oli rekordihõnguline. Kokku osales Nairobis toimunud assambleel ligi 5000 delegaati 173st riigist, nende seas 88 keskkonnaministrit ja 5 riigipead.

Võrdluseks, esimesel, 2014. aastal toimunud keskkonnaassambleel osales veidi enam kui 1200 delegaati, 2017. aasta omal 4300.

ÜRO Keskkonnaassamblee on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste otsustamise foorum, mis koguneb igal paaritul aastal Keenias Nairobis. 2017. aasta detsembris valiti Eesti keskkonnaminister ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks. Eile andis Kiisler ameti üle Norra keskkonnaministrile Ola Elvestuenile.

Saksamaa FOTO: Pixabay

Reede, 15. märts on 2019. aasta 74. päev. Aasta lõpuni jääb 291 päeva.

15. märtsi tähtsamaid ajaloosündmusi:

44 eKr. - Cassiuse ja Brutuse juhitud vandenõulaseid tapsid Rooma keisri Julius Caesari.

1341 - Saja-aastase sõja raames kirjutasid Püha Rooma riigi keiser Louis IV ja Prantsusmaa kuningas Philip VI Vincennes'is alla liidulepingule.

1560 - Ebaõnnestus hugenottide vandenõu Prantsuse kuningas Francois II vabastamiseks hertsog Guise'i käest, mille tulemusena võttis Guise vangi ka vürst Conde'i.

1603 - Prantsuse meresõitja ja maadeavastaja Samuel de Champlain läks teele Uue Maailma poole.

1776 - USA Kongress otsustas, et Briti kuningavõimu Ameerikas tuleb vähendada.

1848 - Ungari haritlased korraldasid veretu revolutsiooni Austria-Ungari keisririigi vastu. Aasta hiljem kukutas revolutsioonilise valitsuse Vene armee.

1874 - Prantsusmaa muutis oma protektoraadiks Hiina võimu alt lahkunud Indo-Hiina Annami regiooni.

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Tähtsündmusi maailma ajaloost: Aasta lõpuni jääb 291 päeva.">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

London  FOTO on illustratiivne FOTO: Pixabay

Neljapäev, 14. märts on 2019. aasta 73. päev. Aasta lõpuni jääb 292 päeva.

14. märtsi tähtsamaid ajaloosündmusi:

1489 - Küprose kuninganna ja Lusignani dünastia viimane esindaja Catherine Cornaro müüs oma kuningriigi Veneziale.

1558 - Ferdinand I võttis endale Püha Rooma Riigi keisri tiitli, ilma et paavst oleks teda krooninud.

1590 - Prantsuse Ususõdades võitis Inglise kuningas Henry IV Ivry lahingus 13.000-mehelise armeega Mayenne'i hertsogi 25.000-mehelist väge.

1840 - Paavst Pius IX kuulutas välja Rooma konstitutsiooni.

1883 - Londonis suri Saksa filosoof Karl Marx.

1889 - Ferdinand von Zeppelliin patenteeris tsepeliini.

1900 - Ameerika Ühendriikides võeti kasutusele kullastandard.

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Tähtsündmusi maailma ajaloost: Aasta lõpuni jääb 292 päeva">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.


 

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD