Puudega laste sotsiaaltoetused võivad mitmekordistuda

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Puudega laste sotsiaaltoetused võivad mitmekordistuda">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Riigikogus neljapäeval teise lugemise läbinud eelnõu tõstaks seaduseks saades keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapse toetus kolmekordseks.

Seaduseelnõu järgi kerkiks keskmise puudega lapse toetus tänaselt 69 eurolt kuus 138 euroni. Raske puudega lapse puhul oleks tõus 80 eurolt 161 ja sügava puudega lapsel 240 euroni.

Detsembrist alates on gripp kustutanud kaheksa inimese eluküünla

Terviseameti andmetel on alates detsembrist vaatamata kõikidele rakendatud ravimimeetmetele raskekujulise gripi tõttu surnud kaheksa inimest vanuses 35-81 eluaastat.

Kõik haigestunud kuulusid riskirühmadesse – kahel lahkunul oli raske krooniline haigus, kuue inimese puhul oli mõjutajaks nii rasked kroonilised haigused kui kõrge vanus. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Alates detsembrist viibis seitsmes haiglas intensiivravil kokku 26 inimest vanuses kolm kuni 81 eluaastat, neist 14 olid vanemad kui 65 eluaastat. Kümme intensiivravi vajanut olid vanuses 20-64, samuti vajasid intensiivravi kaks kolmeaastast last. Kolme inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, kuid kaks neist, lapsed vanuses kolm aastat kuulusid riskirühmasse vanuse tõttu. Ülejäänud intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

E-Tervise SA täpsustanute andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 558 patsienti, kellest 34,1 protsenti moodustasid kuni nelja aastased ja 20,8 protsenti kuni üheksa aastased lapsed. 6,1 protsenti haiglaravi vajanutest olid vanuserühmas 15-19 eluaastat. Tööealiste vanuserühmas on siiani haiglaravi vajanud 84 inimest, mis osakaaluna moodustab 15,1 protsenti. Vanemaealiste osakaal haiglaravi seas ulatub 24 protsendini.

Haiglaravi vajanute hulgas jätkab tõusu vanemaealiste ja  täiskasvanute patsientide osakaal.

Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Narva ja Viljandi haiglate poolt edastatud andmetel.

Terviseamet soovitab grippi haigestumise vältimiseks regulaarselt käsi pesta, haigestunud peaksid tüsistuste ja haiguse leviku vältimiseks kodus püsima.

Mullu tasusid inimesed õigusabi eest kümme eurot juhtumi kohta

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Mullu tasusid inimesed õigusabi eest kümme eurot juhtumi kohta">
Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Möödunud aastal tasusid 8300 inimest õigusabi eest keskmiselt kümme eurot juhtumi kohta.

Eesti Õigusbüroo pakub justiitsministeeriumiga koostöös tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele ning mullu abistati selle projekti raames 8300 inimest üle Eesti ning keskmine nõustamise aeg ühe inimese kohta oli 2,2 tundi, mis tähendab, et keskmiselt tuli enda mure lahendamise eest tasuda alla kümne euro.

Kokku on Eesti Õigusbüroo 1,8 aasta jooksul abistanud 15 000 inimest ning sama projekti raames jätkatakse inimeste abistamist ka tänavu. Kõige rohkem abistati 2018. aastal inimesi perekonnaõigusega seonduvates küsimustes - 2800 korral, napilt samapalju tuli lahendada ka võlaõigusega seonduvaid probleeme - 2700 korral.

Kirjade saatmine on kukkunud 11 aastaga 60 miljonit 15 miljonile

FOTO: Aigar Nagel

Riikliku postifirma Omniva juhatuse esimees Ansi Arumeel rääkis Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtidega kohtudes, et kui 2007. aastal saadeti Eestis 60 miljonit kirja, siis mullu vaid veerand sellest ehk 15 miljonit, kirjutab Virumaa Teataja.

Lõviosa vähenemisest ei tule aga mitte inimeselt inimesele saadetud kirjade arvu kahanemisest, vaid hoopis sellest, et arved on üha rohkem elektroonilisi kanaleid mööda liikuma hakanud. Mullu sai Eesti elanik aastas keskmiselt 14 kirja, neist 11 olid arved või ametlikud teated. Erilist heameelt see Arumeelele ei tee, sest võrreldes 2007. aastaga tähendab kirjade hulga vähenemine Omnivale 20 miljoni euro kaotust aastas.

Siiski moodustab traditsiooniline postiteenus ehk kirjade ja perioodika kojukanne vaid alla kolmandiku Omniva käibest ning üha suuremaks paisub eeskätt e-kaubandusega seotud pakiteenuse osakaal. “Klientide soovid on muutunud ja aina rohkem ostetakse internetist,” põhjendas Arumeel.

Ta lisas, et just pakikaubanduse osatähtsuse pidev suurenemine on andnud ettevõttele võimaluse osutada ka tavapostiteenust.

Eelmisel aastal paigaldas Omniva üle Eesti 100 uut pakiautomaati. Tänavu tuleb neile kindlasti lisa, kuid mitte enne sügist. Pakkidel on suur tähtsus ka postiasutuste töös. Arumeel tõi näite, et Sõmeru postipunktis tehakse kuus keskmiselt 316 tehingut, neist 296 juhul on tegu paki väljastamisega.

Eelmisel nädalal levinud jutud selle kohta, nagu tahaks Omniva hakata ajalehti koju kandma vaid tööpäeviti, lükkas Arumeel ümber. Laupäevane kojukanne jääb ja riik eraldas Omnivale kojukande toetuseks ka lisaraha. 


 

Advertisement


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD