EESTI UUDISED BNS

Põhiseaduse asjatundjate kogu hinnangul võiks riigikogul olla mitte 101, vaid 91 liiget.

Kogu põhjendab ettepanekut asjaoluga, et riigikogu liikmete arv arvutati 1992. aastal, kui Eesti rahvaarv oli enam kui 1,5 miljonit elanikku, kuid 2108. aastal oli see langenud 1,3 miljoni elanikuni, selgub reedel justiitsministeeriumis tutvustatud raportist.

Kogu selgitab, et riigikogu töö sisu on muutunud ning vähetähtis ei ole selle töö vähene efektiivsus ning eriti siis, kui sellega kaasneb riigikogu tugiaparaadi suurendamine, sealhulgas riigikogu liikme personaalsete assistentidega.

Samas eeldab raporti kohaselt riigikogu liikmete arvu vähendamine kindlasti uue riigikogu töökorra seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist.

Kogu leiab, et riigikogu liikmeks võiks järjestikku olla kaks koosseisu, et hoida riigikogu "värskena" ning vältida nn elukutselisi riigikogulasi ja piirata "broilerikasvandust".

Asjatundjate kogu kinnitusel ei ole õigus valida ja olla valitud piiramatu (põhi)õigus, sellel on juba mitmed piirangud, nagu
vanus, kodakondsus, vabadusekaotus ning ei ole põhimõttelist takistust seada ka muid piiranguid.

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas põhiseaduse asjatundjate kogu 2016. aastal. Ettepanekud valmistasid ette riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, endine riigisekretär ning alates mullu detsembrist riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernits, Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Rene Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste, endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo (kuni 13.11.2017) ning riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus (alates 13.11.2017), samuti endine presidendi õigusnõunik ja Tartu ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay.

Kogu tegeles seitsme valdkonnaga: Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus (riigi organisatsioon/institutsioonid), kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused.