. 
.
Päästeliit annab neljapäeval riigikogu esimehele üle algatuse maksustada ilutulestikuks kasutatav pürotehnika ning toetada saadud tulust vabatahtlikke päästjaid.
Ettepanek maksustada ilutulestikuks kasutatav pürotehnika käidi välja Arvamusfestivalil, jaanuari alguseks kogunes algatusele 1355 toetusallkirja, edastas Päästeliit.
Neljapäeval annab Päästeliit pöördumise üle riigikogu esimehele Eiki Nestorile.
Ettepaneku heakskiitmisel kehtestatakse ilutulestikule luksusmaks, millega igalt pürotehnikale kulutatud eurolt läheb osa vabatahtlike päästjate toetuseks.
Ilmateenistuse prognoosi järgi on tulemas väga külm nädalalõpp, kui pakast on oodata suisa 27 kraadi.
Pühapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lund. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s.Külma on 17-22, kohati kuni 27, rannikul 8-13 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lund. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Külma on 12-17, kohati 20, rannikul 6-11 kraadi.
Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Tuul pöördub itta ja kagusse ning tugevneb hommikuks 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Külma on 15-20, kohati 25, rannikul 8-13 kraadi. Päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Kohati on pinnatuisku. Puhub kagu- ja idatuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Külma on 11-16, saartel ja kohati rannikul 5-10 kraadi.
Teisipäeva öösel on pilves ilm. Paljudes kohtades sajab lund, paiguti tuiskab. Puhub kagu- ja idatuul 4-10, öö hakul saartel puhanguti 15 m/s. Külma on 11-16, saartel ja kohati rannikul 5-10 kraadi, hommikuks õhutemperatuur tõuseb. Päeval on pilves ilm ja sajab lund. Puhub kagu- ja idatuul 3-9 m/s. Külma on 2-7 kraadi.
Sotsiaalkindlustusamet maksis eelmisel aastal 359 000 pensionärile kokku ligi 1,8 miljardit eurot pensionit ja 160 000 perele 532 miljonit eurot peretoetusi, koos teiste toetustega maksti kokku 529 000 inimesele hüvitisteks üle 2,3 miljardi euro.
Võrreldes 2017. aastaga on hüvitisteks väljamakstav summa suurenenud. Aasta varem kulus pensioniteks ja peretoetusteks orienteeruvalt 2,19 miljardit eurot, teatas sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhi Kati Kümniku sõnul suureneb väljamakstavate hüvitiste summa iga aasta. "Seda mõjutavad näiteks pensionite indekseerimine, mida tehakse igal aastal aprillis. Eelmisel aastal tõusis ka näiteks lapsetoetus 50 eurolt 55-le eurole," rääkis ta ning lisas, et hüvitiste väljamaksed on sotsiaalkindlustusameti kõige ressursimahukam valdkond. "Pensionite ja peretoetuste väljamaksmiseks kulub umbes viiendik Eesti riigieelarvest."
Suurema osa väljamakstud hüvitistest moodustavad pensionid. Pensionisaajaid oli möödunud aastal Eestis üle 359 000 ja väljamakstud summa oli ligi 1,8 miljardit eurot. Peamiselt makstakse vanaduspensioni – seda sai 2018. aastal keskmiselt 305 000 inimest kuus. Keskmine vanaduspensioniks makstud summa jäi veidi alla 450 euro kuus. Lisaks maksti väljateenitud aastate pensioni, töövõimetuspensioni, toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni.
Peretoetusi sai möödunud aastal orienteeruvalt 160 000 inimest, neist 18 000 inimesele maksti ka vanemahüvitist. Peretoetusteks maksis riik kokku ligi 532 miljonit eurot. Keskmine vanemahüvitise summa oli 1150 eurot kuus.
Umbes kolmandik hüvitise saajaid elab Harjumaal. 2018. aastal maksti Harjumaal elavatele inimestele kokku rohkem kui 970 miljoni euro eest pensione ja peretoetusi. Järgnevad Ida-Virumaa üle 274 miljoni euro ja Tartumaa rohkem kui 257 miljoni euroga. Kõige väiksema elanike arvuga maakonnale, Hiiumaale maksti hüvitisi kokku veidi üle 16,7 miljoni.
Ametnik: uue vanemahüvitise eesmärk pole kokkuhoid perede arvelt
Sel aastal jõustuvate vanemapuhkuste ja -hüvitiste muudatuste eesmärk pole ressursse lastega perede arvelt kokku hoida, vaid vastupidi, muuta süsteemi veelgi paremaks, kirjutab sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk sotsiaalministeeriumi ajaveebis.
1. septembril jõustub kaks olulist muudatust vanemahüvitise süsteemis – muudetakse vanemahüvitise arvestusperioodi ning järk-järgult lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine.
Seni on vanemahüvitist arvutatud eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel ning sama põhimõte jääb kehtima kõigile neile, kes on juba vanemahüvitise saajad või kellel tekib vanemahüvitise õigus enne 1. septembrit 2019. Vastavalt 2017. aasta detsembris riigikogus vastu võetud vanemahüvitise muudatustele hakatakse alates tänavu 1. septembrist arvutama vanemahüvitist raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu alusel.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Terviseamet registreeris möödunud aasta jooksul 1243 loomahammustust.
816 korral hammustasid inimesi koerad ja 384 korral kassid, teatas terviseamet BNS-ile.
Kümnel korral hammustasid inimesi rotid ja kuuel korral ahvid. Kolmel korral olid hammustajaks hiired, tuhkrud ning tuvastamata jäänud loomad. Kahel korral olid hammustajateks kährikud, küülikud, ponid, rebased ja siilid.
Ühel korral hammustas inimest deegu, hobune, jänes, mutt, naarits, orav, papagoi ja tšintšilja.
2017. aastal registreeriti 1231 loomahammustust.
Lehekülg 13 / 1772
