. 
.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) statistika kohaselt kaotas möödunud aastal enim mobiilinumbreid Tele2, mille mobiilivõrgust lahkus 12 940 numbrit.
Enim numbreid sai juurde Elisa, mille võrku liikus 6875 mobiilinumbrit. Telia võrku liikus mullu 6071 numbrit.
Samas sai Tele2 möödunud aastal juurde 544 tavatelefoninumbrit. Telia ja Elisa kaotasid aga vastavalt 649 ja 1286 tavatelefoninumbrit.
Kokku liikus 2018. aastal 71 190 mobiiltelefoninumbrit ning 5334 tavatelefoninumbrit. Mullu tühistati 65 626 mobiiltelefoninumbri teisaldamise avaldust ning 5334 tavatelefoninumbri teisaldamise avaldust.
Liikunud numbrite arv kajastab reaalsete tava- ja mobiiltelefoninumbrite üleminekut ühe sideettevõtte juurest teise juurde. Liikunud numbrite arvul puudub otsene seos sideettevõttega liitunud või sealt lahkunud klientide üldarvuga, sest ühel kliendil võib olla mitu numbrit, kuid samas üks liitumisleping.
Samuti ei kajasta numbriliikuvuse statistika kõnekaartide kasutusest ega uute liitumislepingute sõlmimisest ning vanade lõpetamisest tulenevaid muudatusi sideettevõtete klientide üldarvus.
Riigikogu sotsiaalkomisjon ja riigikaitsekomisjon räägivad teisipäeval ühisistungil puudega inimeste kaasamisest riigikaitsesse, sellega seotud võimalustest ja väljakutsetest.
Sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul on puudega inimestel huvi ja soov osaleda oma riigi kaitsmisel. „Riigikaitse mõiste on ajaga muutunud ja ei tähenda tänapäeval ainult kaevikutes roomamist, seepärast julgevad puudega inimesed tahta riigikaitses osaleda,“ ütles Jaanson. „Riik peaks toetama inimestes patriotismi teket ja kaitsetahe on osa sellest.“
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Neljast sel aastal leetritesse haigestunust kolm nakatus reisil olles, leetrid tulid Eestisse nii Egiptusest, Ukrainast kui ka Sri Lankalt või Araabia Ühendemiraatidest ning neljas inimene haigestus pärast kokkupuudet reisilt naasnud leetrihaigega.
Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko sõnul tulevadki leetrid Eestisse välisreisidelt, kandjateks kas vaktsineerimata või siis kunagi ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud täiskasvanud.
"Tänu süsteemsele vaktsineerimisele Eestis enam kohalikke leetreid pole, kuid nii mitmeski meile tuttavas riigis on need endiselt täiesti olemas," ütles Dontšenko, kelle sõnade kohaselt levivad leetrid näiteks nii Ukrainas, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Rumeenias kui Venemaal.
"Kõige tõhusam viis end ja teisi kaitsta on end leetrite vastu vaktsineerida. Seda peaksid kindlasti tegema need inimesed, kes palju reisivad," märkis ta.
Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseeriskava kohaselt kahe (vanuses 1 ja 13 eluaastat) MMR-vaktsiinidoosiga, mis annavad kaitse nii leetrite, mumpsi kui punetiste eest. Kui laps on mingil põhjusel jäänud vaktsineerimata, saab vaktsineerimisealaseks nõustamiseks pöörduda kas perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.
Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot), soovitab terviseamet end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.
Samuti peaksid end uuesti vaktsineerima need täiskasvanud, kes on vaktsineeritud kas ühe doosiga või kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980 – 1992.
Lisaks reisimisele tuleks end leetrite vastu vaktsineerida ka siis, kui peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi või kui inimene töötab sellisel ametikohal, kus tuleb palju kokku puutuda erinevate inimestega.
Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooni perioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.
Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
Leetrite viiruse leviku tõkestamiseks ja uute võimalike juhtude ennetamiseks tuleb leetritele viitavate haigusnähtude ilmnemisel viivitamatult võtta ühendust oma perearstiga.
Kui keskmiselt 95 protsendil Euroopa Liidu (EL) lastest on tervisenäitajad head või väga head, siis Eesti jagab koos Läti ja Portugaliga hoopis tabeli alumist otsa, jäädes kaugele maha tipptegijatest Rumeeniast, Itaaliast ja Bulgaariast, selgub Presseportal.de vahendusel avaldatud Eurostati andmetest.
Aastal 2017 oli rohkem kui 95 protsendil EL-i lastest tervis hea või väga hea ja erinevaid vanusegruppe vaadates polnud erinevus kuigi suur: alla viieaastastel oli näitaja keskmiselt 96,5 viie- kuni üheksa-aastastel 95,9 ja 10–15-aastastel 95,2 protsenti. Nende laste osakaal, kelle üldist tervislikku seisundit hinnati halvaks või väga halvaks, jäi kõigis vanusegruppides alla 1 protsendi.
Hea või väga hea tervisega alla viieaastaste laste protsent jäi 2017. aastal 92,4 ja 99 vahele. Halvima skoori ehk 92,4 protsenti said seejuures Eesti lapsed, samas kui Bulgaaria, Malta, Rumeenia ja Itaalia lastest olid 99 protsenti hea või väga hea tervisega.
Viie- kuni üheksa-aastaste seas said madalaima tulemuse Portugal ja Läti vastavalt 89,3 ja 91,2 protsendiga. Eestil oli vastav näitaja 93,7 protsenti. Tugevaima tulemuse tegi Rumeenia 99,8 protsendiga, Küpros 98,9, Itaalia 98,8 ja Kreeka 98,7 protsendiga.
10–15-aastaste laste puhul jäid vaid Läti, Portugali ja Eesti laste suhtarvud alla 90. Eesti näitaja oli seejuures 89,6. Rumeenia, Itaalia ja Bulgaaria lapsed said enda tervise eest aga üle 98 protsendi.
Eesti alla 16-aastastest lastest keskmiselt 1,2 protsendil on tervislik seisund halb või väga halb, 6,9 protsendil on see rahuldav ja 91,9
Bussifirma Go Bus avab alates esmaspäevast Võru-Valga-Pärnu kaugliini.
Võru ja Valga vahel teenindab Go Bus liini MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskusega sõlmitud otselepingu alusel ning sellel on sõit tasuta. Valgast edasi Pärnu ja Võru suunas sõidab buss kommertsalustel, kuid reisi jätkamiseks ümber istuma ei pea.
"Esialgu alustame teenindamist 19-kohalise mugava väikebussiga. Suveperioodil, kui reisijate arv kasvab, on plaanis liinile suunata suurem buss," ütles Go Busi Lõuna-Eesti piirkonnajuht Henri Pokk BNS-ile.
"Loodame, et reisijad võtavad liinid hästi vastu, mis on oluline nende jätkusuutlikuks teenindamiseks," ütles Pokk.
Valgamaa Ühistranspordikeskuse tegevjuhi Liia Rätsepa sõnul saabus neile seniselt vedajalt ootamatult teade Võru-Valga avaliku kaugliini otselepingu lõpetamise kohta ning väljapääs tekkinud olukorrast tuli leida mõne päevaga.
"Kuna Võru-Valga ja Valga-Pärnu liinid on omavahel seotud ja meie maakonna elanikele olulised, pidime leidma kiire lahenduse. Pöördusime esimesena maakonnaliine teenindavate firmade poole ning läbirääkimiste tulemusel sõlmisime otselepingu AS-ga GoBus. Tahaksime tänada kiire lahenduse ja suurepärase koostöö eest Go Busi Lõuna-Eesti piikonnajuhti Henri Pokki, kes on alati valmis reageerima ka kiiretes ja kriitilistes olukordades," ütles Liia Rätsep.
"„Liinid toimivad täismahus taas alates 11. veebruarist. Soovime ühistranspordi kasutajatele mõnusat ja turvalist reisi ning soovitame külastada nii Võrut kui ka Pärnut," märkis ta.
Võru ja Valga vahel on liini number 291. Buss väljub iga päev Võru bussijaamast kell 6.40 ning Valga bussijaamast kell 16.40. Sõit on tasuta.
Valga ja Pärnu vahel on liini number 293. Buss väljub iga päev Valga bussijaamast kell 08.35 ning Pärnu bussijaamast kell 14.05. Sõit on tasuline.
Sõiduplaanid jäävad endistega sarnaseks, ent lisanduvad mõned teele jäävad vahepeatused.
Lehekülg 7 / 1772
