EESTI UUDISED BNS

Kui varem on ametnikud arvanud, et pagulaste tööle aitamiseks pole erimeetmeid vaja ning rahvusvahelise kaitse saanuid tuleb kohelda nagu iga teist töötut Eestis, siis nüüd ollakse seisukohal, et pagulastel läheb siiski tarvis suuremat tuge, kirjutab Postimees.

Näiteks on Euroopa rändekava raames siia toodutest  tänavu aprilliks tööle saanud vaid viis inimest 60 tööealisest, ütles sotsiaalministeerium.

Euroopa Liidu riikide kogemuse põhjal kulub keskmiselt kuni viis aastat, et lõimida tööturule 27 protsenti pagulastest, viie kuni üheksa aasta jooksul leiab neist aga töö 39 protsenti.

"Peamiste takistustena võib esile tuua eesti keele ebapiisava oskuse, vähesed teadmised tööohutusest, raskused kohaliku ühiskonna ja töökultuuriga kohanemisel," loetles ministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp.

Töötukassa on seetõttu välja töötamas pagulastele uut teenustepaketti "Minu esimene töökoht Eestis", mida hakatakse pakkuma tänavu sügisest.

"Meie eesmärk on toetada tööandjaid, kes on valmis panustama sellesse, et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid võimalikult kiiresti tööle ning lõimuksid seeläbi kergemini Eesti ühiskonda," rääkis Sepp.

Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal ütles, et tööandjatele plaanitakse rahvusvahelise kaitse saaja tööle võtmisel maksta palgatoetust. Lisaks hüvitatakse töötamisega seotud tõlketeenuste kulu ning eesti keele koolituse ja väljaõppe kulu.

Palgatoetuse suurus on kuni 50 protsenti töötasust, kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär. Sama suur on pikaajaliste töötute värbamisel makstav toetus. Seda makstakse esimese tööaasta jooksul.

Teisi hüvitisi eraldi piiritletud ei ole. Tööandjale hüvitatakse viie aasta jooksul kuni 2500 euro ulatuses kulusid.

"Kui palju sellest kasutatakse keeleõppele või kui palju tõlkele, sõltub töötaja ja tööandja vajadustest," rääkis Sepp.

"2018. aasta algusest on mõeldud teenuste paketti lisada ka veel tööalase mentorluse tasu tööandjale, juhul kui rahvusvahelise kaitse saajast töötaja vajab tavapärasest rohkem juhendamist ja tuge tööellu sisseelamiseks," lisas Liimal. Seda makstakse kuni neli kuud.

Töötukassa prognoosib uue teenuse kuluks selle ja järgmise aasta peale kokku 235 608 eurot. Raha tuleb 85 protsendi ulatuses Euroopa Sotsiaalfondist, kirjutab Postimees.

Tööandjate keskliidu tellitud ettevõtjate arvamusuuringu majandusspidomeeter kohaselt hindas ettevõtjatest valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks 49 protsenti, mis on läbi aegade madalaim hinnang.

Seejuures ei ole seekord vahet, millises sektoris ettevõte tegutseb – hinnang valitsuse tegevusele on negatiivsemaks muutunud kõikides valdkondades. Veel kolm kuud tagasi oli nii negatiivselt häälestatud ettevõtjaid 38 protsenti vastanutest, teatas tööandjate keskliit.

"Samas turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates aina paranemas ning nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes koguni kolmandiku võrra," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aron.

"Ilma valitsuse tegevuse mõjuta oleks majandusspidomeetri näit jõudnud 85 kilomeetrini tunnis, mis on juba väga lähedal heale. Nüüd tõusis kiirus vaid ühe ühiku võrra, 79 peale. Piltlikult öeldes tahaksid ettevõtjad majanduse kiirteel tublisti gaasi juurde anda, ent tee muutub paraku üha augulisemaks," rääkis Aron.

"Auke on vähemalt kuus ja nende nimeks on maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisitõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks on valitsuses või Riigikogus hetkel käsitusel olevad ja ettevõtjate konkurentsivõime pihta löövad muudatused. Ettevõtjad leiavad, et valitsus on asunud jõuliselt lammutama lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi ning sõbralikku ettevõtluskeskkonda, mis on olnud Eesti trumbid," lisas Aron.

Aroni sõnul oleks majanduskasvu kiirenemiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks ettevõtjatel vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, on vähim, mis majandusspidomeetri ajaloo jooksul nähtud – esimest korda langes see alla viiendiku vastanutest.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Kiirust alates 90 kilomeetrit tunnis võib spidomeetri järgi pidada heaks, üle 120 oleks juba arutu kihutamine. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Põlvamaal juhtus teisipäeva hommikul raske liiklusõnnetus, milles teelt välja sõitnud autos said viga roolis olnud naine ja kaks väikelast.

Esialgsetel andmetel kaldus 22-aastase naise juhitud sõiduauto Volkswagen Passat Põlva vallas Rosma külas Ringtee 5. kilomeetril paremale poole teelt välja ning põrkas otse vastu betoonist teetruupi. Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto maanteekraavist kõrvalteele ning maandus ratastele, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Õnnetuses said viga kõik kolm autos viibinud inimest. Juhi kõrvaistmel turvatoolis olnud ning peagi kolmeseks saava tüdruku viisid meedikud Põlva haiglasse. Juhi taga turvatoolis olnud aastavanune üliraskes seisus poiss ning autoroolis olnud naine viidi TÜ Kliinikumi.

Teade õnnetusest laekus häirekeskusele hommikul mõned minutid enne kella üheksat.

Sündmuskohal töötanud politseinike sõnul oli autoroolis olnud naine kaine, tal oli esmane juhtimisõigus ning kõik autos viibinud kasutasid turvavarustust. Sõiduki lähemal vaatusel tuvastasid korrakaitsjad, et selle esimene parempoolne rehv oli ülemäära kulunud.

Kagu politseijaoskonna vanemkomissar Toomas Lihtmaa paneb autojuhtidele südamele, et liikluses võib osaleda üksnes tehniliselt korras sõiduvahendiga.

„Seejuures on oluline, et ka auto rehvid vastaksid nõuetele ning et need ei oleks ülemäära vanad. Samuti ei tohi juht alahinnata valvsust, turvavarustuse kasutamist ning puhanud pead,“ lisas Lihtmaa.

Õnnetuse üksikasjade uurimiseks alustas politsei kriminaalmenetlust, mida juhib Lõuna Ringkonnaprokuratuur.

Aasta suurpere konkursil osaleb 23 perekonda, kõige lasterikkamas peres kasvab 11 last.

Kandidaatide seas on ka üks üheksalapseline ning kaks seitsmelapselist perekonda, teatas Eesti Lasterikaste Perede Liit.

"Sel aastal on kandidaatide nimekiri väärikalt pikk," sõnas liidu president Aage Õunap. "See tähendab, et Eestis on väga palju häid inimesi, kes on endale vaevaks võtnud toredaid suurperekondi konkursile esitada. Juba kaheksandat korda välja antava Aasta Suurpere tiitli võitja välja selgitamise teeb see aga ülimalt keeruliseks, sest kõik kandideerivad perekonnad on tublid, töökad ning teistele eeskujuks."

Aasta Suurpere tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia summas 4000 eurot antakse võitjale üle 13. mail.