Statistikaameti andmetel on pensionäride osakaal kõige suurem Põlvamaal, kus see ulatub 42,6 protsendini maakonna rahvastikust.

Kümme aastat tagasi oli pensionäride osakaal Põlvamaal 8,3 protsendipunkti võrra madalam, ulatudes 34,3 protsendini. Ka siis oli pensionäride osakaal Põlvamaal Eesti suurim.

Põlvamaale järgneb pensionäride osakaalult Ida-Virumaa 41,7 ja Jõgevamaa 40,1 protsendiga maakonna elanikest. Kümne aasta eest oli Ida-Virumaal pensionäre 30,4 ja Jõgevamaal 29,8 protsenti, mis tähendas pingereas vastavalt viiendat ja seitsmendat kohta.

Valitsus andis neljapäeval siseministeeriumi ettepanekul Eesti kodakondsuse 147 inimesele.

Kodakondsuse saanud 147 inimest on täitnud kodakondsuse saamiseks vajalikud tingimused, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel sai tänavu kolme kuuga Eesti kodakondsuse 430 inimest, mida on üle kahe korra rohkem kui mullu samal ajal. Mullu andis valitsus kolme kuuga kodakondsuse 166, 2011. aasta kolme kuuga 366 ja 2010. aasta esimeses kvartalis 229 inimesele.

Valitsus andis mullu naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1332 inimesele, mida on 166 võrra vähem kui aasta varem.

2011. aastal andis valitsus kodakondsuse 1498 inimesele. 2010. aastal andis riik Eesti kodakondsuse 1184 inimesele, mis oli väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk iseseisvuse taastamise järel. 2009. aastal andis valitsus kodakondsuse 1670 inimesele, 2008. aastal 2124 inimesele, 2007. aastal 4228 inimesele ja 2006. aastal 4753 inimesele.

Eesti sai möödunud kümnendil kõige rohkem kodanikke juurde 2005. aastal, kui valitsus andis kodakondsuse 7072 inimesele. 2004. aastal sai Eesti juurde 6523, 2003. aastal 3706, 2002. aastal 4091, 2001. aastal 3090 ning 2000. aastal 3425 kodanikku.

Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990-ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui Eesti kodakondsuse sai 22 773 inimest.

1999. aastal sai Eesti kodakondsuse 4534 inimest, 1998. aastal 9969 inimest, 1997. aastal 8124 inimest, 1996. aastal 22 773 inimest, 1995. aastal 16 674 inimest, 1994. aastal 22 474 inimest, 1993. aastal 20 370 inimest ning 1992. aastal 5421 inimest.

Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega inimesi 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu kuus protsenti elanikkonnast.

Presidendi kantselei kinnitusel on riigipea abikaasa kulude katmine seaduses ette nähtud ning nädalaleht Eesti Ekspress eksitab lugejaid väites, et presidendi kantselei on Evelin Ilvesele 70 000 euro eest riideid ja ehteid ostes seadust valesti tõlgendanud.

"Tänane Eesti Ekspress eksitab, väites nagu oleks Vabariigi Presidendi Kantselei seadust valesti tõlgendanud. Presidendi kantselei on lähtunud riigipea ja tema abikaasa kulutuste hüvitamisel korrektselt 13.02.2006 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusest," teatas presidendi kantselei neljapäeval tehtud avalduses.

Seadus andis presidendi kantselei kinnitusel õiguse hüvitada presidendi abikaasa põhjendatud kulutused ning seadustas varasemaltki kasutatud võimaluse hüvitada presidendi abikaasale tema kohustustega kaasnevad kulud, sealhulgas siseriiklikeks üritusteks või välisvisiitideks esindusriiete soetamine.

"Alates 1992. aastast on esindusriideid valmistatud näiteks iseseisvuspäevaks, aga samuti olulisemate välisvisiitide puhul, kui tegemist on riigivisiidi või ametliku visiidiga," teatas presidendi kantselei.

Kõik Eesti riigipead ja nende abikaasad on kantselei kinnitusel esindusriideid kandnud mitte ainult ühel sündmusel, vaid korduvalt, neid on ka ümber tehtud. "Eestist väljuvate ja Eestisse saabuvate välisvisiitide puhul on meie riigipea ja tema abikaasa esindusrõivad osa Eesti visiitkaardist. Ametiülesannetega mitteseotud rõivad soetab riigipea abikaasa ise," kinnitas presidendi kantselei pressiesindaja.

Presidendi abikaasa – kes on kas täielikult või osaliselt loobunud oma senisest tööst – esindab kantselei teatel igakuiselt Eesti riiki väga erinevates ülesannetes nii siseriiklikult, näiteks läbi patroonluse või välissuhtluses. "See ongi tema töö, tema aktiivne ühiskondlik roll. Seetõttu saab ta ka esindustasu," selgitas kantselei pressiesindaja.

Presidendi abikaasa esindusriided ja ehted, mis on osa Eesti moeloojate ja ehtekunstnike loomingu paremikust, antakse presidendi kantselei kinnitusel presidendi ametiaja lõppedes Eesti Rahva Muuseumile nende kaasaega puudutavate kogude täiendamiseks.

Nädalaleht Eesti Ekspress kirjutas neljapäeval, et kuigi presidendi abikaasa Evelin Ilves saab esinduskuludeks 1515 eurot kuus puhtalt kätte, maksab riik ta riideid ja ehteid eraldi kinni. Alates Toomas Hendrik Ilvese valimisest presidendiks 2006. aastal on sellele lehe arvutuste kohaselt kulunud üle 70 000 euro.

Eesti Ekspressi andmetel tasuvad Eesti naaberriikide presidentide abikaasad oma esindusriiete ja ehete eest ise. BNS

Kaitseväe sõidukite kolonnid alustavad neljapäeva hommikul liikumist igakevadisele suurõppusele kevadtorm ja häirivad liiklust Eesti maanteedel.

Kaitseväe sõidukiite kolonnid alustavad liikumist kell 6 hommikul marsruudil Paldiski-Keila maantee, Tallinna ringtee, Peterburi maantee ja Tapa-Loobu maantee ning jõuavad Tapale hiljemalt kell 10, teatas kaitseväe peastaap.

Piibe maanteel Jägala piirkonnast Kärknani liiguvad kaitseväe sõidukid kell 7 kuni 10, Tartu-Jõhvi maanteel kell 7 kuni 12 ja Tartu-Kallaste-Mustvee maanteel kell 10 kuni 14, Võru-Põlva-Tartu vahelistel teedel liiguvad kaitseväe kolonnid kell 6 kuni 13. Tavalisest tihedam on kaitseväe sõidukite liiklus varahommikul Tapa-Käravete vahelisel maanteelõigul.

Kaitseväe sõidukite liikumiskiirus maanteel on kuni 70 kilomeetrit tunnis ja sõidukite pikivahed on 100 meetrit.

Neljapäeval algaval ja 25. maini kestev suurõppus Kevadtorm viiakse läbi peamiselt kaitseväe keskpolügooni aladel Kuusalu vallas ja Kadrina valla loodeosas. 21.-23. mail liiguvad üksused keskpolügoonilt läbi Tapa, Albu ja Aegviidu valla Anija valda. Õppus hõlmab ka Jõelähtme ja Raasiku valda ning Loksa ja Tallinna linna.

Õppusel osalevad esmakordselt merevägi ning liitlaste üksused Inglismaalt, Belgiast, Lätist, Leedust ja Poolast.

Kevadtormil osaleb üle 4000 kaitseväelase, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku.

Õppus on lõpueksamiks ajateenijatest jalaväepataljonile, mis tegutseb 1. Jalaväebrigaadi koosseisus, pärast Kevadtormi lähevad selle sõdurid reservi. Kevadtormi raames osalevad õppekogunemisel maa ja mereväe reservväelased ning Kaitseliidu Harju, Tallinna ja Rapla maleva kaitseliitlased.

Vastutegevust teeb õppusel Scoutspataljon, millele on allutatud Suurbritannia ning Läti jalaväekompaniid ja Leedu luurerühm. Koos õhutõrjepataljoniga osaleb õppusel Belgia õhutõrjeraketirühm ning koos õhuväega Poola ründelennukid Su-22.

Tänavu üheteistkümnendat korda toimuvat Kevadtormi korraldatakse igal aastal erinevas Eesti piirkonnas.