EESTI UUDISED BNS

Eesti ja Vene valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis eelmisel nädalal Peterburis toimunud istungil kokku püügikorralduse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavu teiseks poolaastaks, kokkuleppe kohaselt on Eesti rääbise püügikvoot juulis 15 tonni.

Kalandusläbirääkimistel Eesti delegatsiooni juhtinud keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärve sõnul võib rääbist püüda kõikide püügivahenditega ainult juulikuu jooksul.

Mõlema riigi teadlased soovitasid Peipsi järvel teisel poolaastal suurendada ahvena- ja kohapüüki, sest nende röövkalade suure arvukuse tõttu napib seal tinti, teatas keskkonnaministeerium.

Kalapüügikomisjon leppis kokku, et 1. septembrist kuni 1. novembrini võib Peipsi järvel püüda kala põhjanooda ehk mutnikuga, mille silmasuurus on minimaalselt 48 millimeetrit. Ka nakkevõrkudega püüki võib alustada 1. septembrist.

Samuti võib 1. septembrist kuni 1. novembrini püüda 35-sentimeetrise alammõõduga koha. Püügikvootide täitumisel tuleb aga püük lõpetada.

Talijärv sõnas, et tänu koha alammõõdu vähendamisele saavad kalurid aktiivpüügivahenditega püüda järves ülekaalu saavutanud ahvenat ning seejuures pikeneb tunduvalt sügisene püügihooaeg. "Selline on ka teadlaste soovitus, sest muidu võib ahven hakata tõsiselt pärssima Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve teisi kalaliike," märkis ta.

Lisaks suurendatakse Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel teisel poolaastal kalandusalast järelevalvet ja jätkatakse ühiseid kontrollreide, teatas ministeerium

Järgmine valitsustevaheline kalapüügikomisjoni istung, kus lepitakse kokku 2013. aasta piiriveekogude püügikvoodid, toimub Eestis 2012. aasta novembris.

bns

Tallinnas sattus möödunud nädala lõpus kriminaaluurimise alla noormees, kes hakkas vastu teda korrale kutsuma läinud politseinikule.

Politsei sai laupäeval kella 23.30 ajal Kellamäe tänava kortermajast väljakutse, milles teatati, et ühest korterist kostub lärmi. Politseipatrull sõitis sündmuskohale ning korterist väljusid neiu ja kolm noormeest, kes olid kõik alkoholi tarvitanud.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põderi sõnul otsustas politsei inimesed dokumentide kontrollimiseks trepikojast õue suunata, kuid välisukse juures asus üks noormees ust blokeerima ja tõukas politseinikku tugevalt vastu postkaste.

"Politseinik tundis valu, kuid kehavigastusi ei saanud. 23-aastane noormees toimetati kahtlustatavana jaoskonda ja vabastati pärast ülekuulamist allkirja vastu," ütles Põder BNS-ile.

Karistusseadustik näeb avalikku korda kaitsva võimuesindaja ründamise eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse.

bns

Kirjutav meedia mainis juunis Eesti suuremate omavalitsuste juhtidest taas kõige sagedamini Keskerakonna esimeest ja Tallinna linnapead Edgar Savisaart, kellest ilmus 312 uudist või artiklit.

BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel oli omavalitsusjuhtidest mais mainimiste arvu järgi teisel kohal Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kelda mainiti 71 uudises või artiklis. Tartu linnapead, Reformierakonda kuuluvat Urmas Kruuset mainiti 51 uudises või artiklis.

Haapsalu linnapead, reformierakondlast Urmas Suklest mainiti 27 uudises või artiklis, Rakvere Reformierakonda kuuluvat linnapead Andres Jaadlat 24, Valga sotsiaaldemokraadist linnapead Kalev Härki 22, Jõhvi reformierakondlasest vallavanemat Tauno Võhmarit 19, Võru linnapead, Reformierakonda kuuluvat Jüri Kaverit 17 ja hiljuti Rapla vallavanema kohalt lahkuma sunnitud reformierakondlast Alar Mutlit 15 uudises või artiklis.

Kohtla-Järve keskerakondlasest linnapead Jevgeni Solovjovi mainis meedia juunis 13, Kuressaare reformierakondlasest linnapead Mati Mäetalu 12 ja Viljandi samuti reformierakondlasest linnapead Loit Kivistikku 11 korral. Teised omavalitsusjuhid leidsid uudistes ja artiklites mainimist vähem kui kümnel korral.

ETA Monitooringu ülevaade arvestab eesti- ja venekeelset trükimeediat, uudisteagentuuri   BNS ja suuremaid võrguväljaandeid, arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid. Samuti ei kajasta ülevaade omavalitsusjuhtide mainimist televisioonis ja raadios.

bns

Eelmise aasta augustist Eesti idapiiril kasutusel olnud eelbroneerimise ja virtuaalse järjekorra süsteem GoSwift hakkab juulis tööle ka Venemaa piiripunktides Eesti suunal liikuvate sõidukite suhtes, kirjutab Postimees.

"Juulis käivitub GoSwift süsteem kõikides Vene-Eesti piiripunktides, Šumilkino-Luhamaa, Kunitšnaja Gora-Koidula, Ivangorod-Narva. Pilootprojekt käivitub Venemaal Rosgranitsa ning OOO GoSwift.ru koostöös," ütles GoSwift süsteemi haldava OÜ Girf juhatuse liige Hannes Plinte.

Rosgranitsa vastutab Venemaa piiripunktide arendamise ja sujuva piiriületuse tagamise eest. GoSwift.ru asutas Girf koos oma Vene partneriga.

Eesti idapiiril Vene suunal on GoSwift süsteem töötanud 11 kuud, alates eelmise aasta 1. augustist. Selle aja jooksul on süsteemi abil piiripunktidesse suunatud 600 000 sõidukit.

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonnajuhataja asetäitja piirivalve alal Rando Kruusmaa sõnul on süsteemi vastu tundnud huvi Läti, Leedu, Poola ja Soome.

Plinte ei välistanud, et kunagi võib GoSwifti kasutama hakata ka Venemaa teistel välispiiridel, näiteks Vene-Soome või Vene-Läti suunal.

"Selle süsteemi rakendamiseks on vajalik probleemi ja vajaduse olemasolu , seadusandlik baas mis võimaldaks e-järjekorda rakendada ning poliitilise tahte olemasolu. Kui need on olemas, siis me oleme valmis oma kogemusi ja teenuseid pakkuma," ütles ta.

Praegu on e-järjekorrad seadustanud ainult Eesti ja Venemaa. Juriidiliste nõuete erinevuste tõttu pole GoSwift ja GoSwift.ru täielikult identsed. Venemaa jaoks on süsteemi kohandatud, näiteks on broneeringus edastatavate komplektis vähem infot.

GoSwift võimaldab inimestel piiriületuseks aeg reserveerida, nii et nad saavad kindlal ajal kohale sõita ning võimalikult kiiresti üle riigipiiri pääseda. Pool piiriületuse mahust jääb jätkuvalt elava järjekorra jaoks, kuid sedagi administreerib GoSwifti süsteem

bns