EESTI UUDISED BNS

Kella 20.39 ajal toimus liiklusõnnetus Võru maakonnas Haanja vallas Kose-Käbli tee 17. kilomeetril, teatas siseministeerium. Sõiduauto Audi 80, mida juhtis alkoholi tarvitamise tunnustega ja nõuete kohaselt kinnitamata turvavööga 53-aastane Uno kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Nissan Primera, mida juhtis 27-aastane Lauri. Põlva Haiglasse toimetati Audi juht, kus talle anti esmaabi ning lubati kodusele ravile.

Kella 21.56 ajal toimus liiklusõnnetus Põlva maakonnas Valgjärve vallas Saverna külas Konsumi parklas Tallinna-Tartu-Luhamaa 221. kilomeetril, teatas siseministeeirum.

Väikekaubik Mercedes Benz Vito, mida juhtis seni kindlaks tegemata isik, sõitis otsa 20-aastasele Stevenile, kes toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Mercedest juhtinud isik lahkus sündmuskohalt.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tegi siseministeeriumile ettepaneku muuta liiklusseadust nii, et 16-25-aastaseid autojuhi kandidaate käsitletaks erisubjektina, kelle ettevalmistusel autokoolis on rangemad nõuded, kirjutab Postimees.

Politsei arvates peaks noorte autojuhtide koolituse mahtu suurendama nii sõiduõppe kui teooria osas, et väheneks noorte hukkumine liikluses.

Selle ettepaneku aluseks on statistika, mis näitab, et kõigist joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetustest oli üle poole (54 protsenti) noorte juhtide põhjustatud, samuti on nende arvel suur osa politsei fikseeritud piirkiiruse ületamistest ning turvavarustuse mittekasutamistest. Samas moodustavad noored (16-30-aastased) vaid 22 protsenti kõigist autojuhtidest.

«Autokoolide õppekvaliteedil, koolituskavadel ja juhtimisõiguse eksami rangusel on oluline roll õpilase ettevalmistamisele, loomaks eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks,» kirjutas PPA siseministrile.

Ameti peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal Tarmo Miilits selgitas ajalehele, et politsei hinnangul tuleks alla 25-aastatele õpetada näiteks alkoholi ja teiste mõnuainete mõju sõidukijuhi riskikäitumisele, samuti seda, millist mõju riskikäitumisele avaldavad kaasreisijad. «On selge, et inimesed tunnetavad ohtu erinevalt. Kui näiteks vanemad inimesed tunnetavad kiirust ohutegurina, siis paljude noorte jaoks on see kahjuks justkui elamuseks,» sõnas Miilits.

Tema sõnul saab praegu politsei tegeleda ainult tagajärgedega - liiklusseadust rikkunud juhilt saab juhiloa ära võtta ja selle taastamiseks kohustada teda õpet uuesti läbima.

«Õppeprotsessi pikkusel on otsene seos noorte juhtide liiklusõnnetuste riskiga. Teadusuuringutest on selgunud, et kui autokoolides lühendati teooria- ja praktilise õppe pikkust, suurenes nende juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste arv,» kirjutas politseikolonel Raigo Haabu siseministrile saadetud kirjas. «Tõstes juhtimisõiguse eksami eelset praktikat 120 sõidukorrani, vähenes kahe järgneva aasta jooksul noorte juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste arv 40 protsenti,» tõi ta näite.

Siseminister Ken-Marti Vaher toetas algatust, nõustudes, et just noored juhid on altimad liiklusreegleid eirama ning enda ja teiste eludega riskima.

Statistika näitab, et aastatel 2007-2011 põhjustasid 16-30-aastased 38 protsenti kõikidest politsei tuvastatud kiiruseületamistest, 41 protsenti purjuspäi autojuhtimisest ja 31 protsenti turvavarustuse eiramistest. Kõikidest juhtide põhjustatud inimkahjuga liiklusõnnetustest on 49 protsenti noorte juhtide põhjustatud ja nendes said nad ka ise kõige sagedamini viga või surma. Kõikidest joobeseisundis juhtide põhjustatud liiklusõnnetustest oli 54 protsenti noorte juhtide põhjustatud.

bns

Töövaidluskomisjon mõistis mullu novembris Laagna Rukkilille lasteaias hukkunud lapse surma järel vallandatud õpetajale välja valuraha, kirjutab Eesti Päevaleht.

Õpetaja, kelle rühmas õnnetus juhtus, saadeti pärast juhtunut palgata puhkusele ning märtsis vallandas lasteaia juhataja kohusetäitja ta töölt. Eelmisel nädalal leidis töövaidluskomisjon, et õpetaja vallandamiseks polnud põhjust ja talle tuleb maksta 1813 euro suurune hüvitis, kirjutab ajaleht. Vaidluskomisjon leidis samas, et õpetajat ei pea tööle ennistama.

Õpetaja toetuseks avaldas vallandamise vastu protesti lasteaiarühma 24-st vanemast 20.

Laagna lasteaias libastus möödunud aasta novembris ronimisredelil kolmeaastane laps, kes jäi sallipidi redeli külge ja lämbus. Lapse surma asjaolude selgitamiseks alustas prokuratuur menetlust, siiani pole kellelegi kahtlustust ega süüdistust esitatud.

bns

Maikuu kolmandal pühapäeval meenutatakse üle kogu maailma kõiki neid, kes surnud AIDS-i, samuti näidatakse üles toetust HIV ja AIDS-iga elavatele inimestele.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu meenutas, et esimene HIV nakatunu diagnoositi Eestis 1988. aastal, teatas Reformierakonna fraktsioon . „Tänaseks on Eestis diagnoositud HIV 8190 inimesel. See on väga suur arv meie elanikkonnast,“ ütles Maripuu.

Ta märkis, et HIV ei ole enam pelgalt narkomaanide haigus. Süstivate narkomaanide kõrval on üheks olulisimaks riskirühmaks saanud naised, sest viimastel aastatel on hakanud nakkus levima just heteroseksuaalsel teel.

„Kuigi viirusekandjaid on igas soo- ja vanuserühmas üle Eesti, on nakatunute seas valdavalt parimas tööeas noored inimesed. Üha tähtsam on kasvatada teadlikkust ja tolerantsust, et HIV nakkus ei tähendaks ühiskonna elust kõrvale heitmist,“ rõhutas Maripuu.

Parlamendisaadiku sõnul tõi nädala alul avaldatud Praxise analüüs välja, et HIV-i hinnanguline kahju kümne aasta jooksul oli 188 miljonit eurot.

Võrreldes varasemate aastatega on uute HIV nakatumiste juhtumite arv Eestis vähenemas. Terviseameti andmetel diagnoositi Eestis möödunud aastal 370, 2010. aastal 372, 2009. aastal 411, 2008. aastal 545 ja 2007. aastal 633 uut nakkusjuhtu.

bns