Kõik Vabariigi Valitsuse jutud maapiirkondade toetamiseks on sisutühjad ja mõttetud, kuni jätkub valitsuse heakskiidu saanud koolide väljasuretamise programm.

Väiksemate koolide massiline väljasuretamine algas juba kümmekond aastat tagasi, kui kooli lõpetas viimane arvukas niinimetatud laulva revolutsiooni põlvkond, aga sai erilise hoo sisse masu lõpus 2011. aastal, kui haridusministriks sai Jaak Aaviksoo. Pingeid kruvis üles õpetajate streik 2012. aastal. Kättemaksuks õpetajatele alustas valitsus halastamatut sõda koolide vastu. Võrumaa haridusele on see sõda juba toonud kaasa suuremat sorti laastamistöö: Lasva vald pani kinni Pikakannu kooli ja Varstu vald Krabi kooli, nüüd sulges Varstu vald oma keskkooliosa. Võru linnas kadus ajalooline 1. põhikool ja tegevuse lõpetab kaks gümnaasiumi. Lisaks pandi kinni Vana-Antsla kutsekeskkool ja kaotati rakenduslik kõrgharidus Võrumaa kutsehariduskeskusest. Küsimärgi all on gümnaasiumide jätkamine Antslas, Vastseliinas ja Parksepas. Sedavõrd suurt laastamistööd Võrumaa hariduselus pole rahuajal nii lühikese aja jooksul kunagi varem olnud.

Kokkuvõttes viib koolidevastane sõda elu Võrumaal surnud ringi: koolide nõrgenedes lähevad minema pered, sellega omakorda väheneb elanike arv, mis omakorda vähendab õpilaste arvu. Kuivõrd koolide riigipoolne rahastus on seotud õpilaste arvuga, on selge, et õpilaste arvu vähenedes hakatakse väiksemaid koole üksteise järel kinni panema. Praeguste protsesside jätkudes pole enam pikka pidu Misso koolil ja ühel Sõmerpalu valla koolidest.

Valitsuse edasistest plaanidest annab märku endise raudse närviga rahandusministri Jürgen Ligi kinnitamine uueks haridusministriks. Võib arvata, et kui seni vähemalt püüti koolide sulgemist viia läbi siidkinnastes, siis edasi tehakse seda tanksaabastega. Valitsuse plaan on olnud võrreldes varasemaga vähendada gümnaasiumide arvu poole võrra ja lähiaastatel see plaan teostub. Raha on olemas: riigigümnaasiumide loomisse läheb kokku 240 miljonit eurot.