Menu

.      

Ettevõtlik Sõmerpalu vald: Maakonna suurimaid piimakarjakasvatajaid jätkab laiendamist

Toomas Pihu on veendunud, et piimakarjakasvatusel on potentsiaali ja sellesse tasub investeerida.Võhandu kolhoosi õigusjärglase, Võhandu Põllumajanduse OÜ tegevusajalugu ulatub aastakümnete taha. Praegu on põhisuund võetud piimakarjakasvatusele ja 90 protsenti müügitulust saadaksegi piimast. Hetkel on karjas kokku 827 looma, neist 439 lehma ja 388 noorlooma. Võru Valio poole läheb iga päev teele üheksa-kümme tonni piima. Söödateravili, silo, kuivhein ja põhk kasvatatakse ise. Juhatuse liige Toomas Pihu ei usu, et Eestis oleks ühtki piimakarjakasvatajat, kes ostab kogu sööda sisse. Kasumlikuks majandamiseks tuleb loomade sööt ise kasvatada.


Külvi all on Võhandul kogu teenindatavast 1500 hektarist 760. Ülejäänu on heinamaa. Parematel aastatel õnnestub põllusaaduseid saada rohkem, kui kulub, ja see võimaldab teenida arvestatavat lisatulu.


Usk homsesse toetab tänaseid tegemisi


Pihu hinnangul on loomakasvatusse jäänud omamoodi „hullud” inimesed, kes armastavad oma tööd ja loomi. Väiketootmises peab põllumees olema väga mitmekülgsete oskustega. Tuleb olla nii zootehnik, veterinaar-arst, lukksepp, agronoom, ärijuht kui ka finantsjuht.


Ainult suurte mahtudega ettevõte on võimeline palkama erialaspetsialiste. Võhandul on õnneks võimalus jagada tehnikaparki ja oma ala asjatundjaid Väimela põllumajandusettevõttega. Kokku teenindatakse kahe firma peale 2700 hektarit maad ja koordineeritakse 60 inimese tööd.

Pihule endale meeldib põllumajandusega tegelemine, samuti tema vennale ja isale. Võhandu on nende jaoks nagu pereettevõte. Kõik kolm on veendunud, et põllumajandus on suure potentsiaaliga majandusharu ja sellega tasub tegeleda – ka siis, kui parajasti ei lähe kõik väga libedalt.


Loomakasvatus liigub inimressursivaba robottootmise poole


Suurimaks probleemiks nimetab Toomas Pihu tööjõudu. Kui tavapärases tootmises on alati võimalik teha mõni seisak – näiteks hooldusteks, kollektiivpuhkusteks, pühadeks või muuks, siis piimatootmises ei ole ühtegi vaba päeva, loomad tahavad ju iga päev hooldamist. „Kui kedagi ei ole tööpostile saata, tuleb ise minna,” märkis Pihu.


Töö on raske ning inimesed selles sektoris juba üsna vanad ja kurnatud. Suvel läks Võhandust üks traktorist Soome tööle ja seal saab ta 5000 euro suurust palka. „Kui meie maksaksime siin ka 1000 eurot peo peale, mis on meie jaoks väga suur raha, ei oleks me Soome palkadega ikkagi konkurentsivõimelised,” nendib Pihu.


Paljud käivad tööl piiri taga, aga ka need, kes iial ei mõtle välismaale mineku peale, ei tule enam naljalt lauta tööle. Nii ei jäägi loomakasvatajatel muud üle, kui investeerida robotlautadesse. „Iga investeeringu puhul mõtled, kuidas see aitab tulevikus vähem inimesi rakendada,” lausus Pihu.

Laenutingimused on meil karmimad kui mujal

Võhandu sai PRIA-lt uue 292kohalise robotlauda ehituseks 500 000 eurot toetust. Praegu käivad pangas läbirääkimised ja kui saadakse jaa-sõna, läheb ehitustöö kohe lahti.


Pihu kinnitusel ei ole rahale ligipääs sugugi lihtne. Kui laut maksab üle 1,7 miljoni euro, millest 500 000 eurot on PRIA toetus, siis ülejäänu tuleb võtta laenuna.


„Kui Hollandi talunik saab 170 lehma ja kolme robotiga lauda ehitamiseks kaks miljonit eurot laenu ning pank annab tagasimaksmiseks aega 25 aastat, siis Eestis on maksimumpiir 15 aastat,” tõi Pihu võrdluse tingimuste erinevuse kohta. Meie pangad tahavad tagasimakse aja suruda kokku väga lühikese perioodi peale ja see võib osutuda suuremate investeeringute puhul ettevõtjale üle jõu käivaks. Pihu arvates võiks riik garanteerida jätkusuutlike ettevõtete laenu.


Mõistmist võiks rohkem olla


Võhandus ollakse valmis karja suurendamiseks, kuid ranged keskkonnanõuded seavad omad piirid. Kui vanasti ehitati laut ja selle lähedusse töötajate jaoks kahekordne elamu, siis praegusel ajal peab sellesama elamu pärast keskkonnanõuetest tulenevalt tegevuse lõpetama. „Keegi ei mõtle selle peale, et kui lõpuks laut kinni pannakse, lahkuvad ka elanikud sellest majast,” lausus Pihu.


Inimestele ei ole piisavalt selgitatud, et ettevõtlus on see, kust tuleb raha nii pensionide maksmiseks, teede ehitamiseks kui ka muudeks vajadusteks. Nii mõnegi jaoks tundub tootmine olevat teisejärguline. Pihu arvates võiksid inimesed püüda veidi mõistvamad olla. „Kui peame tegevuse lõpetama, kaob terve hulk töökohti,” lausub ta lõpetuseks.

Seotud lood

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD