AJALUGU Maakonna kõige kallim vallavanem on Missos

AJALUGU Neljapäev, 23. aprill 2009

PALGAD ❯ Võrumaa omavalitsusjuhtidest mullu kõige väiksemat töötasu saanud Misso vallavanem Lembit Sikk on kohalikele maksumaksjatele samas kõige kulukam ülal pidada.

786 elanikuga Misso vald maksis eelmisel aastal vallavanemale keskmiselt 15 708 krooni suurust kuupalka ehk ligi 20 krooni ühe vallaelaniku kohta kuus. Samas loovutasid 14 099 Võru linna elanikku linnapea Kersti Kõosaare keskmiselt 37 970 krooni suuruse kuupalga jaoks 2.70 krooni kuus ehk üle seitsme korra vähem kui Misso elanikud.

Võrumaa elanike keskmiseks panuseks elukohajärgse omavalitsusjuhi töötasusse kujunes 7.35 krooni kuus. Sellest vähem maksid üksnes Võru linna ja valla elanikud.

Lembit Sikule ei tulnud arvutuse tulemus üllatusena. „Pane sinna kõrvale see ka, kui suured asjad tuleb ära teha,” sõnas ta. „Linnapea peaks sellisel juhul saama kuus 100 000 krooni.”

Missos elamine on Siku sõnul üldse kallim, sest keskustest jääb väike vald kaugele, kuid elanikele tuleb tagada kõik seadusega ette nähtud teenused. Ainuüksi vahemaid arvestades on kulutused avalike teenuste osutamisele suuremad kui keskustes või neile lähemal asuvates valdades. „Riik seda ei arvesta,” lausus Sikk.

Suuremad saavad vähemaga hakkama

„Võib võrrelda Missot ja Võrut, Võrut ja Tallinna, Tallinna ja Pariisi… Väikeses omavalitsuses ongi kulud suuremad,” ütles maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp.

Tema sõnul tuleb arvestada sedagi, et abilinnapeade ja nõunikega ümbritsetud Võru linnapea on spetsialiseerunud linnavalitsuse juhtimisele, Misso vallavanemal tuleb aga kõigega üksi hakkama saada. „Töökohustuste ampluaa on tal [Sikul] suurem,” lisas Müürsepp.

Samas ei saa tema arvates eirata tõsiasja, et suuremad omavalitsused saavad keskmiselt väiksemate kuludega hakkama.

„Riik on üldse kallis asi,” ütles Sikk. Omavalitsuste kulude vähendamiseks tuleks tema sõnul inimesed Stalini eeskujul keskustesse kokku vedada. Teine võimalus on kuulutada välja vähempakkumine Misso inimestele avalike teenuste osutamiseks. „Anname erakätesse. Pärast vaatame, kas saab odavamalt,” lausus ta. „Las nad siis õpetavad ka teisi, kuidas juhtida omavalitsust nii, et teenus oleks odavam ja sama hea ning kasumita.”

Üleriigilisi standardeid, millele omavalitsused peaksid vastama, pole Müürsepa sõnul siiski tarvis. „Ma olen sellist riiki näinud, Moldovas on standardid. Seal president otsustab, kui palju vallavanem palka saab.”