Raiste külas Võrumaal viljeleb kodupõllul oma pikaaegseid agronoomikogemusi Koke talu perenaine Aino Bugajeva. Viimased paarkümmend aastat on ta 1880. aastast pärit kudumistelgedel valmistanud üle poole tuhande vaiba. Ikka toon toonis, sest sigrimigri Ainole ei passi.

Soe leib

Aino Bugajeva nägi ilmavalgust 23. veebruaril 1939. aastal, mil tooni andis teise ilmasõja sünge vari. „Olin kuueaastane, kui sõdurid tulid meie majja elama. Nad küpsetasid seal leiba ja seda anti meile, lastele ka. Ise me läksime maakeldrisse elama ja mu isal vedas, et ta pommitamises ellu jäi – viskas enese kraavi ja oli seal peidus,” kõneleb Aino Bugajeva (81). Ta lisab, et ka linnas elavad sugulased tulid maale küüditamise eest pakku ning tema kodukülast Sadramõtsast viidi rikkamaid taluinimesi külmale maale. Sõjapainest mäletab Aino Bugajeva, et kõik aknad pandi tekkidega kinni ning valitses suur ärevus. Pikale reisile saatmisest päästis peatse agronoomi peret nende vaene elujärg.