Menu

.      

Võrumaa apell: Nursipalu polügooni laienduse ja Eesti kaitsevõime tõstmise vahel pole võrdusmärki

  • Kirjutas Kalev Vilgats

Võrumaa apell: Nursipalu polügooni laienduse ja Eesti kaitsevõime tõstmise vahel pole võrdusmärki

MTÜ Meie Nursipalu edastas peaminister Kaja Kallasele kirja, milles nõutakse Nursipalu harjutusvälja laiendamisest loobumist. 

1. Meie Eesti ühiskond on võrdsete kodanike ühiskond, kõigile kehtivad võrdselt Eesti Vabariigi Põhiseadus ja teised seadused.

Kõik kodanikud on võrdsed seaduse ees. Eestis kehtivad inimõigused, sealhulgas Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklid 7, 8, 9, 12, 17, 25, 27 ja 30. Lõuna-Eestit ei tohi käsitleda jõupositsioonilt ning lünkliku regionaalpoliitika objektina.

2. Võrumaa kultuuriruum on Eesti kultuuri lahutamatu osa, mitte marginaalne subkultuur.

Harmooniline elamine kooskõlas loodusega, mille poole Euroopa püüdleb, on siin püsinud katkematult ja on tänini sellele piirkonnale igiomane.

3. Nursipalu laienduse ja Eesti kaitsevõime tõstmise vahel pole võrdusmärki, nagu meile üritatakse hetkel näidata.

Eesti inimene on alati kaitsnud ning kaitseb ka tulevikus oma kodu, isegi kui seda tuleb teha elu hinnaga. Omaaegsed Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge, Vilo jt vallad kandsid Vabadussõjas suurimaid kaotusi. Sovjetiajal hävitati paljud Võrumaa pered ja küüditati Siberisse. Metsavennad varjasid ennast Lõuna-Eesti metsades, sh Lükka küla juures. Lükka küla koos ümbritsevate metsadega jääks plaanitava polügooni alale ning hävitataks.

Sovjetiajal segas inimeste elu militaarbaas (!) keset ürgset Võrumaad, kinnine võõrvägede tsoon (raketibaas ja dessantväe polügoon hõlmasid 3703 ha). Eesti vabanemisel oli suurim rõõm lahti saada militaarbaasist ja võita tagasi Võrumaa terviklikkus, taasleida nii võrokeste kui setode eneseteadlikkus, keel ja kultuur.

4. Eesti Vabariigi taastamine 1991 on andnud Võrumaa inimestele võimaluse ja jõu taas üles ehitada oma kodud, kodutalud. Viimase rahvaloenduse andmetel on võru keele rääkijate arv selgelt kasvutendentsis.

Me peame Eestis kõik seisma selle eest, et tagada võru kultuuri rahulik edasine areng.

Võrumaa „aigu om“-elu märgiks on kujunenud mets, kaunis kupliline maastik, rahu, vaikus, suitsusaun, maalähedane elu – seda on aastaid maailmale tutvustatud. Soomeugri rahvastele on Võrumaa imeline näide, kuidas on taaselustatud oma keel ja kultuur. Võrumaa, sh Setomaa on innustanud kõiki Venemaal asuvaid hõimurahvaid oma keelt ja kultuuri taastama. See töö on abiks UNESCO-le ja eeskujuks kogu maailmale.

5. Selleks, et tagada Võrumaa keele ja kultuuri edasine areng, oleme sunnitud nõudma, et lõpetataks Nursipalu polügooni laiendamine, mis on ebaproportsionaalne ja üledimensioneeritud nii Võru linna, Võrumaa ja kogu Eesti suhtes.

Eesti Vabariigi kodanikena teatame, et Võrumaa elanikele on vastuvõetamatu igasugune inimõiguste, kohaliku looduse ning elukeskkonna vastane vaenulik tegevus. Kõik me unistame Põhjamaaks saamisest. Põhjamaade esimene reegel on, et inimestest ei sõideta üle. Soomes on nt põhiseadusliku argumendina jõus mõiste ihmiseksi olemisen takia (inimeseks olemise tõttu). Inimeseks olemise tõttu nõuame, et ka meile, võrumaalastele, kehtiksid kodu puutumatus, müranormid ja kõik muud seadused.

Me ei soovi, et Eesti paneks end provokatiivselt ise tulejoonele.

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD