Pärast 1999. aastal toimunud Antsla valla ja linna ühinemist on Antsla vallast saanud elanike arvu järgi suuruselt teine vald maakonnas. Kuna kõik omavalitsused sõltumata suurusest peavad täitma universaalseadustest tulenevaid kohustusi, on võimu teostamine suuremas vallas odavam ja võimalused elaniku kohta suuremad. Seega annab inimeste rohkus kohalikule omavalitsusele rea eeliseid avalike teenuste pakkumisel ja kohaliku elu korraldamisel. Kuigi põhiseadusest tulenevalt on omavalitsustel suur autonoomia, on väikeste valdade eelarves selleks väga vähe mänguruumi. Pealegi on riigi poolt tuleval rahal kohustusesildid küljes. Suured on mõistliku majandamisega võimelised looma mingigi rahalise puhvri.
„Miks peab elu käima kraavist kraavi?”
Antsla vallavanema Tiit Tõntsu sõnul häirib kohaliku elu korraldamist kõige rohkem riigi poliitika heitlikkus. „Miks peab elu arenema kogu aeg ühest kraavist teise – miks me ei võiks võtta otse sihti ja sedamööda liikuda, jättes kõrvale erakondlikud huvid? Praegu on kohalik omavalitsus see, kes peab poliitikute meelemuutustes püüdma vähegi selgemat sihti hoida,” lausub Tõnts nördimusega. „Mina olen sellele vastu, et vallas erakondlikku poliitikat aetakse. Tööd tuleb teha, mitte erakonnaasju ajada.” Raha ei tuleks paigutada populismist lähtudes koheselt nähtavatesse objektidesse teadmisega, et see toob valimistel kindlad hääled, vaid infrastruktuuri parendamisse, mille eesmärk on piirkonda inimesi juurde tuua. Investeeringud peaksid olema kasulikud nii kohalikule elanikule kui ka ettevõttele.
Vallavanema nägemuse järgi on riigi regionaalpoliitika suunatud pigem elu koondumisele suurematesse linnadesse kui elu säilitamisele maal. Kunagi töötas suuresti Antsla valla aladel asuvas Karula rahvuspargis palju inimesi, nüüdseks on jäänud vaid paar. Metskonnad jäid reformi käigus tühjaks, postkontorid on kinni pandud, tanklad suletud. „Nii meie maaelu rahulikult ja tasakesi välja suretataksegi,” ohkab Tõnts.
Edu Teile!
Kullake,Sa isegi ei viitsinud süveneda Maali sõnumi mõttesse.
Just seda ma ütlesingi,et võrukeste töökad käed on palju võimelised tegema. Nupp aga ei noki,mida võiks teha ja leida kus on turul tühi auk.
Iseenesest ei kuku midagi kätte.Nii mõnedki praegused edukad alustasid kunagiu oma äri suhkruvati tootmisega,vahvlite küpsetamise või ajalehepoisina.
Maailm ei lõpe Võru linnaga vaid kogu Euroopa Liitu on Sul vabad käed kõike asjalikku toodangut turustada.
Sinu mõte peaks jõudma ikka sinna!
2.Ja Sinule kell 13.43
Alusta vaikselt sellise ettevõtlusega,mida vajatakse kogu
Euroopa Liidus.
Ära näe ainult Võru linna piires.
Mina ise ei ole kunagi istunud kuskil soojal kohal vaid tegin ise ettevõtte sellel ajal,kui pidin panka maksma sisse 40 000 eek.Enne ei saanud tol ajal ettevõtttele tegevusluba.
Võtsin selle raha võlgu ja tasusin ka ajapikku ära.
Lõpetasin ettevõtlusega eelmise majanduslanguse ajal aga mitte pankrotiga-
avalduse alusel maksuametile!
Kellelegi võlgu ei jäänud.
Sealt sain elu kõige suurema kogemuse,kuidas teha ettevõttes majanduslikku analüüsi.
Seepärast tean mida räägin.
Tänaseks olen pensionil aga käin ka palgatööl.
Võrulased - tulge ometi mõistusele ja näidake põhulõugadele nende koht prügikasti taga või paraski juures kätte
sa istud kindlasti soojal kohal, kus hea palk, ja nüüd arvustad siin.Loomulikult pole asi ettevõtlikuses.Asi vaesuses.Asi arusaamises, et siin pole enam midagi teha...tuleb jalga lasta :u
Kulla Maali, asi pole mitte ettevõtlikkuses vaid selles, et kui teed mingi ettevõtte siis sellele produktile pole lihtsalt tarbijat kuna rahvas on vaene. Isegi Aivar Riisalu ütles, et vaesus takistab tema ettevõtete arengut Lõuna-Eestis.
Alati kui sinna lähen,mõtlen,et kui palju need töökad inimesed võiksid ise mingis tootmisesˇosaleda.
Aga seda inimest,kes ise ettevõtjaks hakkaks,seal kahjuks napib.
Nad arvavad,et Riigikogu peab tulema ja tegema ning neid tööpingi taha tööle viima.
Kui käin kaunis ja hooldatud linnas Rakveres,on seis vastupidine-
inimesed on väga julged ja ettevõtlikud.
Ka Rakvere linn on heas seisus.