Rõuges kujundatakse koolivormiga piirkonna identiteeti

VORMIRÕIVAS • Rõuge põhikool on esimene kool Võrumaal, kes on pärast Eesti taasiseseisvumist võtnud kasutusele oma koolivormi. Täpsemalt on selleks küll ainult üks riideese – vest või pihik ja vabatahtlikus, mitte kohustuslikus korras. Veste kootakse Võru Rõivas, mis toodab vorme Tallinna inglise kolledžile, Saaremaa ühisgümnaasiumile, Mammaste lasteaed-algkoolile ja veel ligi 40 Eesti koolile.

Koolivormi teemat on Rõuge kooli hoolekogus arutatud vähemalt kaheksa aastat. Umbes aasta tagasi otsustasid hoolekogu liikmed idee tõsiselt kätte võtta ja võimalike tootjate hinnapakkumisi uurima asuda. Muuhulgas helistati koolidesse, kellel koolivorm oli juba olemas, ja küsiti, kes nende vorme toodab. Selgus, et paljude Eesti koolivormide kootud elemendid valmistab OÜ Norrison, kelle tootmistsehhiks on Võru Rõivas. Lisaks koolivormidele toodetakse Norrisoni kaubamärgi all moetoodangut ning vormirõivaid kaitseväele, turvafirmadele, politseile ja bussifirmale Sebe.

Identiteedita koolid pannakse kinni …

„Võrumaal on meie kliendiks praegu ainult Rõuge põhikool, Haanja on ka veidi huvi tundnud. Võru linna koolid on olnud aga pigem äraootaval seisukohal,” ütleb Norrisoni juhatuse esimees Kalev Lember. Norrisoni klientideks on niinimetatud eliitkoolid Tallinna inglise kolledž, Gustav Adolfi gümnaasium ja Tallinna reaalkool, aga ka täiesti tavalised põhikoolid Valgas, Uulus ning Ruilas.

„Tänapäeval püüavad koolid eristuda. Tugev ellujäämisvõimalus on neil, kes on loonud oma identiteedi. Tuimad koolid pannaksegi lõpuks kinni,” ütleb Lember.

Samas suunas mõtlesid ka Rõuge koolivormi välja töötanud lapsevanemad. „Rõuge koolil võiks olla oma nägu. See kujundaks nii valla mainet kui ka ühistunnet laste seas,” ütleb Rõuge kooli hoolekogu liige Britt Vahter.

Koolivorm on soliidne, aga mitte odav

„Meie ise oleme väga optimistlikud, aga muidugi kõigile koolivormiidee ei meeldi. Paljudele on nõukogude ajast jäänud tunne, et see piirab väljendusvabadust,” ütleb Britt Vahter. Ta tunnistab, et nõukogudeaegne koolivorm ei meeldinud tallegi, aga praegust vormivesti ei tasuks tollasega võrrelda.

„Lapsed näevad vesti või pihikuga head ja soliidsed välja ja isegi käituvad teistmoodi,” ütleb ta.

Praegu on Rõuges koolivorm umbes paarikümnel lapsel. Et koolis õpib ainult 159 õpilast, ei saa tellimused kunagi muutuda niivõrd suureks, et koolivormi saaks osta odavalt. Üks vest maksab 24–30 eurot – hind sõltub sellest, mitu lapsevanemat tellimuse koos esitavad.

„Koolimineku eel on riided absoluutselt üks suurematest väljaminekutest. Tõesti, üks koolivormi vest maksab sama palju kui pusa või teksad, aga näiteks minu laps kandis vesti veebruari lõpust eelmise kooliaasta lõpuni. Materjal on hea, ei kulu, ja ma tean, mida oma lapsele selga panna,” ütleb Vahter.

Järgmisel aastal loodab kooli hoolenõukogu leida viisi toetada neid lapsevanemaid, kellele käib vesti või pihiku hind üle jõu. Üheks abikõrreks on kooli MTÜ Rõuge Kooli heategevusfond, samuti loodetakse ka valla toetusele.