Riigikogulane vastab traktori lähetamise kohta Brüsselisse

KÜSIMUS–VASTUS • Täna saabub Euroopa Liidu pealinna Brüsselisse päevinäinud nõukogudeaegne traktor MTZ-80, mis peaks aitama Balti riikide põllupidajate esindustel võidelda oma huvide eest põllumajanduse hektaritoetuste tõstmiseks. Praegu moodustavad Balti riikide põllumajanduse hektaritoetused vaid kolmandiku Euroopa Liidu keskmisest ja planeeritav tõus ulatub vaid pooleni Euroopa Liidu keskmisest.

Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mida nemad arvavad traktori lähetamisest Brüsselisse, kas sellest on mingit tolku ja mida võiks põllumeeste huvide kaitsmiseks veel ette võtta. Täpsemalt olid küsimused sõnastatud nii: 1. Mida arvate Eesti põllumeeste aktsioonist lähetada Brüsselisse traktor? Kas sellest on abi või mitte, miks? 2. Mida võiks veel põllumeeste olukorra parandamiseks ette võtta? Mida kavatsete ise põllumeeste abistamiseks/põllumajanduse edendamiseks teha?

Vastused küsimustele on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Arvan, et sellest aktsioonist otsest kasu pole. Kindlasti aitab see koos paljude muude tegemistega tekitada suuremat arusaama selles osas, et Balti põllumehed on asetatud keerulisse konkurentsiolukorda. Põllumeeste parim toetus on see, kui otsetoetused ühtlustuvad. Need võiks pigem kõigile riikidele täiesti kaduda, kui olla nagu praegu, kus nad selgelt konkurentsi moonutavad.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Käisin ka Vabaduse väljakul traktorit Brüsseli poole teele saatmas, aga see traktor vaevalt nüüd midagi muudab. Eesti viga on see, et Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimistel oleme olnud väga äpud ja nüüd tagantjärele midagi muuta on väga keeruline. Ise oleme sellistel tingimustel nõustunud Euroopa Liiduga liituma. Eestist hilisem liituja Rumeenia sai meist oluliselt suuremad toetused põllumeestele. Eesti on tormanud Euroopa Liidu ja eurotsooni selliselt, et oleksime ikka esimeste seas. Tegelikkus on see, et alates 2014. aastast meie põllumeestele antavad toetused ei kasva mitme aasta jooksul, vaid vähenevad. Minul on kõige parem viis toetada Eesti põllumeest sellega, et ostan poest nende toodetud kaupa. Olen mitmel korral andnud allkirja kirjadele, mis nõuavad Euroopa Liidus põllumeestele antavate toetuste ühtlustamist. Tulevaste toetuste suuruse üle peavad Euroopa Liiduga läbirääkimisi IRLi ja Reformierakonna poliitikud ning nende läbirääkimiste edukuse üle saame hinnangu anda järgmise aasta alguses, kui läbirääkimised lõpule jõuavad.

Rein Randver (SDE): Eesti põllumehed on edukalt oma tegemistega hakkama saanud, kuid edasi on keeruline minna. Otsetoetuste vahe on riikide vahel mitte mõni protsent, vaid kordades. Protestitraktor juhib tähelepanu põllumeestele makstavate toetuste ebavõrdsusele Euroopa Liidus.
Ise olen toetanud põllumeeste ettevõtmisi ja Riigikogus toetan sel nädalal arutamisele tulevat avaldust põllumajanduse kohta.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Aktsioon oli tore. Minu meelest see õnnestus. Ent peab arvestama, et mõju avaldab ta siiski vaid niinimetatud kohalikule ehk siis Eesti enda poliitilisele siseturule. Euroopa Liidu juhtkonnale on see kui hane selga vesi. Kes Brüsselis sagedamini käib, teab, et iga päev demonstreerib seal keegi millegi vastu või kellegi õiguste eest. Demonstratsioonide tulemus on enamasti nullilähedane.

Balti põllumeeste jõudu aitab kasvatada vaid nende vankumatu ühtsus. Eesti, Läti või Leedu eraldi on nähtamatu piisk meres, koos aga juba Balti riigid. See viimane juba natuke kõlab. Ent peame arvestama, et vanade riikide lobi on märksa mõjusam kui uute ja väikeste oma. Oma õigusi suurematele toetustele ei kavatse keegi ära anda. Nii jääb Balti riikidele vaid uute toetuste nõudmine, kuid need nõuavad ka uut raha. Ümberjagamise peale välja ei minda. Tegelikult peame natuke süüdistama ka iseennast. Minu meelest oli Eesti delegatsioon ja riik ise väga tagasihoidlik oma nõudmistes, kui me Euroopa Liitu astusime. Läbirääkimistel oleks pidanud märksa paremaid tingimusi välja rääkima. Meie seda ei teinud, aga Poola näiteks sai sellega paremini hakkama.

2. Mida teha? Seda tuleks küsida Euroopa Liidu Eesti saadikutelt. Kui palju nad Eesti eest seal seisnud on? Mida nad konkreetselt on ära teinud? Riigikogu, näiteks, koostas suure nõudmiste kirja Euroopa Liidule. Ka minu allkiri on sellel all. Loodame, et liikmesriigi parlamendi pöördumine Euroopa Liidu juhtkonna poole avaldab mingit mõju. Ent rõõmustada on ehk vara. Brüssel on väga konservatiivne, jäik ja eelkõige oma huvide eest seisev peallinn. Liikmesriikide huvide arvestamine pole seal primaarne tegevus. Kogu jõud ja tohutu raha läheb vaid liidu enda koos hoidmiseks ja ülisuure administratiivkeskuse ülalpidamiseks. Brüsseli esmahuvi on mitte eesti põllumehe toetamine, vaid omaenda võimu säilitamine.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Eesti selge eesmärk ja prioriteet on võrdsed konkurentsitingimused kõigile ühisel Euroopa turul toimetajatele. Eesti seisukohalt võiks praegu põllumajanduse otsetoetusi oluliselt vähendada või need hoopiski kaotada ja vabanenud raha näiteks infrastruktuuri investeeringuteks, teadusse, arendusse ja innovatsiooni suunata – eesmärgiga tõsta Euroopa Liidu üldist konkurentsivõimet. Oleme aga realistid ja teame, et seda Euroopas lähiaastatel kokku leppida ei ole võimalik, sest suurematel ühisesse eelarvesse panustajatel on läbi ÜPP üks väheseid võimalusi midagi tagasi saada. Seega jääb üle nõuda senisest võrdsemaid konkurentsitingimusi kõigile ehk otsetoetuste ühtlustamist.

Eesti on oma seisukohti selgitanud Euroopa Liidu igal tasemel ja igal võimalusel, otsides liitlasi ka teiste liikmesriikide hulgast. Lõpptulemust, milliseks kujuneb meie otsetoetuste tase järgmisel finantsperioodil, ei saa ennustada, aga tahaks loota, et meie pingutused kannavad vilja ja meie otsetoetuste tase saab olema suurem kui Euroopa Komisjoni algselt välja pakutud 58,6 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Vana Belarusi Brüsselisse lähetamine on Balti põllumeeste tähelepanu juhtimine probleemile. Ka Eesti, Läti ja Leedu parlamendid teevad ühiseid eesmärke toetava avalduse ning mina hääletan kindlasti selle avalduse poolt.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Tunnustan meie aktiivseid põllumajandusorganisatsioone, põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumajandustootjate liitu, kes on esmakordselt korraldanud tõelise protestiaktsiooni Brüsseli suunas: staažika, põllutöödest väsinud traktori saatmise Brüsselisse koos rahvale piima ja kartulite jagamisega. Nad tuletavad sellega meelde, kui oluline on meile omamaise toidu tootmine ja võrdsed toetused.

Mõned aastad tagasi kuulsin ühe konservatiivse poliitiku ütlust: „Meie kliimas ei ole mõtet põllumajandusega tegeleda, ostame kõik sisse.” Praegu peaks ka põllumajandusest kõige kaugemale inimesele olema selge, et toidu tootmisel on lisaks värskusele ja kvaliteedile ka riigi julgeoleku tähtsus.

Oktoobris käis üks valitsusliige põllumeeste konverentsil välja emotsionaalse idee: blokeerida Euroopa Liidu eelarve kava ülemkogul, kui Eesti soovitud otsetoetuste taset ei saa. See on huvitav mõte. Jääme ootama, kas peaminister, kellel selline võimalus on, seda ka teeb.
Nii aktiivse taustatöö olukorras on Eesti valitsus lausa kohustatud tagama meie põllumeestele konkurentsivõimelised toetused (vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest toetuste tasemest) Brüsselist perioodiks 2014–2020. Mina saan aktiivselt jälgida järgmise finantsperioodi eelarve otsuste kujunemist ja valitsusliikmete tegemisi selles valdkonnas ning tarbida Eestis kasvatatud põllumajandussaadusi.

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. Traktori saatmine on huvitav idee. Mingit tähelepanu see kindlasti tekitab ja jutuainest annab. Saadetakse ju vana Belarus, mida Brüsselis ilmselt nähtud pole. Samas aga ei maksa Euroopa Komisjoni ametnikke ka Kuu pealt kukkunuteks pidada. Nad teavad päris hästi, et Eesti põllumehed ja just suurtootjad, kes lõviosa Euroopa Liidu põllumajandustoetustest saavad, selliste masinatega ei sõida ega tööta. Meie suurtel tegijatel on ikka väga korralik tehnika käes ja seda tänu Euroopa Liidu abile.

2. On tõsi, et Eesti põllumajandustootjate toetused on väiksemad kui niinimetatud vanas Euroopas. Minu meelest on kaks varianti: kas kaotame üldse põllumajandustoetused ära ja kõik konkureerivad vabal turul või võrdsustame põllumeeste otsetoetused terves Euroopa Liidus.  
Mulle isiklikult näib mõistlik esimene variant ja olen kindel, et Eesti põllumees on selles vabas konkurentsis tugevam kui nii mõnigi toetustega ära hellitatud prantslane. Aga realistina tean, et see variant läbi ei lähe. Seepärast tuleb lähtuda teisest variandist ja põllumajandustoetusi võrdsustada.

Olen Riigikogu Eesti–Saksa parlamendirühma esimehena seda teemat korduvalt tõstatanud oma saksa kolleegide ees nii Saksamaal kui ka Eestit külastavate Saksa delegatsioonide ees. Saksamaa on suurim Euroopa Liidu ühiseelarvesse panustaja ja meie seisukohad on neile mõistetavad.
Pean väga tähtsaks, et Andrus Ansipi juhitav valitsus on järgmise aasta eelarves taganud põllumeestele sujuva ülemineku uuele otsetoetuste süsteemile ja et toetustaseme hoidmiseks on 2013. aastal riiklike üleminekutoetustena ette nähtud 24,3 miljonit eurot. Kindlasti hääletan selle eelarve poolt ega mõista, miks Keskerakond koos sotsiaaldemokraatidega selle vastu on. Kohe kuidagi ei mõista.

Ülo Tulik (IRL): Arvan, et tegemist on tähelepanuväärse teoga. Just traktor Belarus väljendab väga hästi seda asjaolu, millepärast see Brüsselisse saadeti. Iga keskmine traktor, millega Euroopas tööd tehakse, on oma töö tegemise võimelt samavõrd parem, kuivõrd keskmiselt saavad rohkem toetusi enamik põllumehi liidus, kuhu meiegi kuulume. Hollandiga võrreldes saavad meie põllumehed isegi ligemale viis korda vähem toetusi. Meie põllumehed on ära teeninud samalaadsed toetused, nagu on enamikus riikides, ja siinkohal tuleb oma õiguste eest seista igal võimalikul viisil.

Uue aasta riigieelarves on hetkel sees ligemale 24 miljonit eurot meie põllumeeste toetuseks tuleval aastal ja annan endast parima, et see sinna ka jääks eelarve menetluse käigus. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et sellel nädalal võetakse Riigikogus põllumeeste toetuseks vastu avaldus, mille üheks algatajaks paljude teiste kõrval oli ka minul võimalus olla.

Priit Sibul (IRL): Minu arvates on Eesti põllumeeste aktsioon lähetada Brüsselisse traktor igati õige. Erinevad osapooled (sealhulgas põllumehed ise) peavad tegema kõik enesest oleneva, et olemasolevale ebaõiglasele olukorrale tähelepanu pöörata. Kuivõrd toetuste kaotamine kõne alla ei tule, siis on ülimalt mõistlik, et erinevaid põllumehi käsitletakse toetuste maksmisel võrdselt.
Riigikogu arutab neil päevil IRLi fraktsiooni eestvedamisel avaldust „Eesti põllumajandusest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist”. Selle avalduse keskne küsimus on seotud põllumajanduse otsetoetuste reformimise ja võrdsete konkurentsitingimuste loomisega kogu Euroopa Liidu siseturul. Selle eesmärk on otsetoetused võrdsustada, samuti nende osakaalu vähendamine ÜPPs.

IRL peab Eesti põllumeeste eest seismist ja neile õiglaste konkurentsitingimuste loomist oluliseks valdkonnaks. Seoses sellega on 2013. aasta riigieelarves jätkuvalt siseriiklike toetuste maksmine summas 24 miljonit eurot. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegeleb igapäevaselt Euroopas liitlaste otsimisega. Ka erakonna esimees Urmas Reinsalu tegi viimasel Euroopa Rahvapartei kongressil teemakohase avalduse.

Kalvi Kõva (SDE): Suhtun toetavalt põllumeeste aktsiooni lähetada päevinäinud Bela-
rus Brüsselisse. Iga aktsioon, mis tõstab taas esile ülekohtuselt ebavõrdse meie põllumeeste toetamise, on kiiduväärt. Antud ajahetkel, kui puudub selgus, kui palju vahendeid Euroopas üldse kokku korjatakse ning erinevate poliitikate vahel jagatakse, tulebki teha selgitustööd ja veelkord selgitustööd. Miiting ja vana traktor Brüsseli tänavatel täidavad kindlasti seda eesmärki. Iga protsent, mis lisandub 58 protsendile, on meie jaoks juba väikene võit.

Käesoleva aasta aprillis allkirjastasin koos Läti ja Leedu maaelukomisjoni esimeestega  ühisdeklaratsiooni, milles väljendasime rahulolematust Euroopa Komisjoni pakutud otsetoetuste ühtlustamise ajaraamistikule. Deklaratsiooni edastasime liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile. Käesoleval nädalal kaitsen Riigikogu kõnetoolis Riigikogu avalduse eelnõud, mis juhib taas Brüsselit arvestama meie nõudmistega tõsta otsetoetused Euroopa keskmisele tasemele tunduvalt lähemale, kui on pakkunud Euroopa Komisjon.
Maaelukomisjoni esimeeste viimasel kohtumisel eelmisel nädalal vestlesin ja selgitasin Eesti seisukohti põllumajandusvolinik Dacian Cilosele, kes oli kursis ning mõistis meie muret. Kas sellest ka kasu on, näitab aeg.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.