KÜSIMUS–VASTUS • Täna teevad Võrumaa omavalitsusjuhid otsuse, mis mõjutab järgnevatel aastatel kogu Võrumaa tulevikku: 51protsendilise osaluse müük Võru vallas Meegomäel tegutsevas ASis Lõuna-Eesti Haigla annab raviasutuses kontrolliõiguse Tartu ülikooli kliinikumile. Ühtlasi tähendab see samm lõppu varasemale plaanile, mis nägi ette Võru, Põlva ja Valga haiglate tegevuste ühendamist, milleks saigi algselt AS Lõuna-Eesti Haigla loodud.

Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mis nemad arvavad osaluse müügi kohta.

Küsimused olid järgmised:

1. Lõuna-Eesti haigla omanikud, Võrumaa omavalitsused kaaluvad haigla 51protsendilise osaluse müüki Tartu ülikooli kliinikumile põhjusel, et nii on võimalik Võrus haiglat säilitada. Kas müük on teie arvates mõistlik, miks? 2. Vabariigi Valitsus on andnud mõista, et Kagu-Eestis piiratakse väiksemate haiglate (Valga, Võru ja Põlva haigla) tegevust. Kas ja millega on haiglate tegevuse piiramine põhjendatud?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Nii tervishoiu kui ka näiteks hariduse puhul on esmatähtis selle kvaliteet. Sageli on paraku nii, et tippspetsialiste igasse väiksesse haiglasse ja ka kooli ei jätku. Seepärast on eelkõige elanike huvides see, et toimuks koostöö suuremate keskus-
tega, mille läbi saab inimestele kättesaadavaks kvaliteetne teenus.

Rein Randver (SDE): Võrokate tegevustega ei ole põhjalikult kursis. Arvan, et nad lähtuvad oma tegemistes haiglavõrgu korraldamise suundadest aastani 2020. Põhiline, et kohalikud elanikud on muudatustega päri ja see otsus (kui see tuleb) on õigustatud ka aastate pärast.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Minul on raske leida põhjendusi, miks Lõuna-Eesti haigla omanikud müüvad neile kuuluva haigla ja seda otsustuskorras. Haigla enamusosaluse müügiga müüakse ka otsustusõigus ja Võrumaalt ei küsi tulevikus enam keegi, et millega haigla tulevikus tegelema hakkab.

Mina ei kiirustaks müügiga, sest nüüd, kus Euroopa Liidu raviturg on vaba, võib tekkida päris huvitavaid lahendusi selleks, et haiglat normaalselt majandada.

Minul pole andmeid, et Vabariigi Valitsus oleks otsustanud piirata Põlva linnale kuuluva haigla tegevust ja ostetavate teenuste mahtu. Mina arvan, et ebakindluse tekitamine ei tule kuidagi kasuks ja pidev hirmutamine ei tule haigla arengule kasuks. Põlva vallal kui Põlva haigla omanikul ei ole plaanis haiglat müüa, aga koostöö Tartu ülikooli kliinikumiga peab kindlasti paranema. Samuti tuleb rohkem vaadata Venemaa poole ja seal ennast nähtavamaks teha, et sealt maksujõulisi patsiente siia ravile ja sünnitama meelitada.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Võimaliku müügi tagamaid ja põhjuseid ma ei oska kommenteerida, sest pole detailidega kursis. Kindlasti aga on senisest tihedam koostöö Tartu ülikooli kliinikumiga ainuõige tee ja sellest võidavad eelkõige patsiendid. Olen kindel, et Võrumaa omavalitsusjuhid teevad peale põhjalikku kaalumist õige otsuse.

Minul selle kohta andmed puuduvad, et Vabariigi Valitsus plaanib väiksemate haiglate tegevust piirata. Olen kindel, et siin on midagi vääriti mõistetud.
Inara Luigas (SDE): Võrumaa omavalitsuste kaalutletud otsus ja soov müüa Lõuna-Eesti haigla 51protsendiline osalus Tartu ülikooli kliinikumile on ilmselt põhjendatud, kuna sellega säilitatakse Võrus haigla, mis on patsientide olukorda arvestades mõistlik. Kõige tähtsam on selle juures tagada patsientidele suunatud teenused, mis peavad säilima.

Juba varasematel aegadel on antud mõista, et Eesti riigi haiglavõrk tuleb üle vaadata juba sellepärast, et Eesti Haigekassa ei suuda tagada sellise mahu juures teenindamist. Võrumaa omavalitsuste juhid peaksid läbirääkimisi pidama ka Põlva ja Valga haigla omanikega ning nägema kõiki võimalikke muutusi ka nendes piirkondades. Kõige tähtsam kogu protsessi juures on, et inimesed ehk patsiendid ei tohi saada halvema kvaliteediga teenust, see peab jääma kiireks ja kvaliteetseks. Lähimal ajal on oodata ka riigikontrolli järelauditit sellel teemal.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kust pärineb info, et Vabariigi Valitsus on andnud mõista Kagu-Eesti haiglate tegevuse piiramisest? Sotsiaalminister on Riigikogus avalikult ja ametlikult öelnud risti vastupidist ning kinnitanud, et sotsiaalministeerium ei sulge ega piira mitte ühegi Kagu-Eesti haigla tegevust. Kõik kolm on praegu üldhaiglad.

Kõigil haiglatel on omanikud. Lõuna-Eesti (Võru) haigla omanikud on Võrumaa omavalitsused ja on loomulik, et nad otsivad parimat võimalikku moodust, et Võrumaal oleks kättesaadav kvaliteetne arstiabi. Kuidas omavalitsused seda teevad, kas tõhustavad koostööd Tartu ülikooli kliinikumiga, müüvad mingi osaluse ülikooli kliinikumile või jätkavad vana moodi – see on omanike otsus.

Minu seisukoht on, et tihedam side ja koostöö Tartu ülikooliga on väga vajalik. Tartu ülikool koos oma kliinikumiga on maailmatasemel ravi- ja teaduskeskus ning Lõuna-Eesti haiglal ja meie inimestel on sellest koostööst vaid võita.

Põlvamaa rahval oli suur mure, kui kiirabikonkursi võitis Tõrva tervisekeskus. Pöördusin Kagu-Eesti rahvasaadikuna sotsiaalminister Taavi Rõivase poole, et olukord lahendada Põlvamaa rahvale soodsalt. Ministeerium koos terviseametiga otsis aktiivselt lahendust. Ilmselt sai lõpuks ka Tõrva ise aru, et tal ei jätku jõudu ja kompetentset personali Põlvamaa teenindamiseks ning sõlmis lepingu vältimatu abi teenuse osutamiseks Põlvamaal SAga Tartu Kiirabi, kes kaasas sellesse töösse ka Tartu ülikooli kliinikumi. Sellise arenguga võib rahul olla.

Ülo Tulik (IRL): 1. Arvan, et kui müügiga kaasnevates tingimustes kokku lepitakse, siis on see mõistlik ettevõtmine. Olen kohtunud paljude meie arstidega ja olen saanud ainult positiivseid vastuseid, mis tähendab seda, et arstid kiidavad selle tehingu heaks. Tingimustes peab olema kokku lepitud haigla tegevustes tuleviku osas ja pakutav teenus ei tohi muutuda halvemaks, vaid paremaks. Tervishoidu kindlasti ei tule sellist aega, kus raha on piisavalt, ja kuna Kagu-Eesti haiglad pole omavahel koostöös erilist edu saavutanud, siis ollakse teineteisele jätkuvalt konkurendid, mistõttu saavutab Lõuna-Eesti haigla sellise tehingu järel klientide saamiseks teatud eelised. Nimelt tulevad haiged ikka sinna, kus on hea arstide valik, ja liitumine Tartu ülikooli kliinikumiga annab selle eelise. Lõuna-Eesti haigla on oma tegevusega eelnevatel aastatel näidanud Tartu ülikooli kliinikumiga head koostööd ja liitumist võib võtta kui asjade loomulikku jätku. Lepinguga peab välistama riskid, mis sellisel puhul võivad kaasneda. Kindlasti on üheks selliseks kaasaegse tehnika jätkuv jõudmine meie haiglasse. Loodetavasti tegelevad omanikud nende teemadega tõsiselt, enne kui lepingule allkirja annavad.

2. Minul puuduvad andmed selle kohta, et valitsus piirab väiksemate haiglate tegevust.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Kui omanikud, Võrumaa omavalitsuste esindajad on nii arvanud, siis järelikult on see õige otsus. Kuigi, nagu ma aru olen saanud, siis ametlikku kinnitust sellel müügil veel ei ole.

Kui Lõuna-Eesti haigla saab sellest tehingust kompetentsi ja paremaid tehnilisi lahendusi juurde, kuidas oma patsiente ravida, siis sellest otsusest võidavad ju eelkõige abivajajad. Selle haigla säilitamine on kindlasti regionaalpoliitiliselt Võrumaa jaoks oluline.

Teise küsimuse kohta puudub mul igasugune informatsioon, seega on teemat päris raske kommenteerida.

Kalvi Kõva (SDE): Kõigile on selge, et ei ole tähtis, mis värvi kass on, vaid peaasi on, et ta hiiri püüaks. Olgu haigla kelle omandis tahes, on oluline, et Võrumaa inimene saaks Kubja mändide vahel kvaliteetset arstiabi. Tänu jumalale, mina olen seni saanud! Samas oleme tahes-tahtmata tihedalt seotud Tartu ülikooli kliinikumiga. Mõelge, mitmel korral olete ise astunud üle euroraha toel paisunud kliinikumi läve viimastel aastatel! Minul tuleb kokku kolm korda, olgu siis enda või lähedastega seotult. Lähim laia spektriga tippkompetents asub ülikoolilinnas. Ülikooli kliinikum on auväärne asutus ja tõenäoliselt parim omanik Võrumaa raviasutusele.

Samas oleks enesepetmine, et müügi tulemusena hakataks Kubjal teostama ülikeerulisi operatsioone ja arendama arstiteadust, mida aegade jooksul on Võrus tehtud. Lihtsamad protseduurid ja taastusravi on tõenäoliselt meie pärusmaa. Samas on lootust meid truult ravinud arstide kõrval tulevikus rohkem näha teadust tegevaid Taaralinna doktoreid. Müüjatele siiski soovitaks: üheksa korda mõõda, üks kord lõika!

• Heimar Lenk (Keskerakond) ei vastanud.
• Priit Sibul (IRL) ei vastanud.