Riigikogulane vastab Eesti sõdurite saatmise kohta Aafrikasse

KÜSIMUS–VASTUS • Kaitseministeerium on ette valmistanud riigikogu otsuse eelnõu, mille alusel saaks kaitsevägi osaleda Euroopa Liidu juhitud rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika vabariigis.

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis riigikogu. Eelnõu kohaselt panustaks Eesti Kesk-Aafrika vabariigis toimuvale Euroopa Liidu missioonile kuni tänavu 31. augustini ühekordselt jalaväerühma koos toetuselemendiga, kokku kuni 55 kaitseväelasega. Pärast seda annaks otsuse eelnõu võimaluse panustada käesoleva aasta lõpuni missioonile kuni viie staabiohvitseriga.

Eesti osalus jalaväerühma suuruse üksusega on ühekordne, mis tähendab, et pärast neljakuulise rotatsiooni lõppu ei roteerita Kesk-Aafrika vabariiki uut jalaväeüksust, vaid jäetakse võimalus panustada seejärel missioonile vaid paari staabiohvitseriga.

Eesti jalaväerühma ülesandeks saab tõenäoliselt julgestus- ja toetusoperatsioonide läbiviimine, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks.

Küsisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt, mis nemad arvavad sõdurite saatmise kohta Aafrikasse. Küsimused olid järgmised: 1. Kas toetate Eesti sõdurite saatmist Kesk-Aafrika vabariiki ja miks? 2. Maailmas on praegu kümneid eri sõjakoldeid, kas ja millistesse neist võiks Eesti sõdureid edaspidi saata?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Toetan Eesti sõdurite saatmist kahel põhjusel. Esiteks on tegemist vabatahtliku missiooniga ja kõik osalejad lähevad sinna, sest nad ise soovivad osaleda. Teiseks tuli palve osaleda meie NATO partnerilt Prantsusmaalt. Ma ei tahaks, et kunagi, kui Eesti peaks oma partnereid appi kutsuma, arutaks nemad, et mida põrgut me seal kauges ja väikeses ning külmas Eestis teeme? Kui me tahame olla võrdväärsed partnerid rahvusvahelises koostöös, peame olema valmis ka teisi aitama, mitte ainult abile lootma.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Isiklikult ma ei toeta 55 eesti sõduri saatmist Kesk- Aafrika vabariiki. Me ei tohiks võtta käitumise stiiliks seda, et ükskõik kust ja kes meid kutsub, sööstame aga kohe lahingusse.

Oleme lubanud osaleda NATO missioonidel ja sedagi vaid ÜRO heakskiidul. Nüüd ruttame appi prantslastele. Otsuse missioonil osalemiseks tegime me ju enne, kui Euroopa Liidu kaitseministrid seda küsimust üldse arutanudki olid. Eestlased jälle eeskujulikult esireas. Isegi sõtta joostes tahame olla esimesed ja rohkem prantslased, kui prantslased ise seda on.

Seekord on tegemist vana kolooniaga ja kohutav olukord, mis seal välja kujunenud, on ju suuresti endise kolonisaatori enda suur süü. Kesk-Aafrika vabariiki on lüpstud nii, nagu vähegi võimalik on olnud. Põlisrahvas on jäetud hariduseta ja kohutavasse vaesusse. Humanitaarabi vajab ju ligi pool elanikkonnast. Kultuur, isegi sõjaline arengutase on riigis erakordselt madalal tasemel. Sõditakse ikka veel vibude, odade ja kaigastega.

Inimliha söömisest on ajakirjandus juba laialt kirjutanud. Ent ühest asjast on meie ajalehed põhiliselt vaikinud. Kesk-Aafrika vabariik on väga rikas kulla, teemantide ja uraani poolest. Just need kolm on põhjuseks, miks Prantsusmaa riigi pärast nii mures on. Pole prantslased kohalike peale ajaloos kunagi mõelnud. Sellepärast ongi keskmine eluiga riigis vaid 50 aastat ja inimsööjate sõjaväkke on kamandatud ka umbes 5000 last.

2. Olen kindel, et minnakse igale poole, kuhu vaid kutsutakse. Riigikogu Reformierakonna ja IRLi koalitsioon suudab kõik missioonid heaks kiita. Kahju!

Minu meelest on Eesti üleüldse liiga militaarseks muutunud. Selle asemel et oma lapsi harida ja vaesuse vastu seista, unistame uutest soomukitest ja USA tankidest. Ärgem unustagem, et Kesk-Aafrikasse sõit läheb meile maksma 2,7 miljonit eurot! Selle rahasumma eest saaks kõik meie vaesed lapsed ära toidetud.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Mina ei toeta sõdurite saatmist Kesk-Aafrika vabariiki, sest puuduvad argumendid, miks meie riik selles regioonis korda looma peaks asuma.

Põhjendus, et Prantsusmaa palus abi ja meie kaitseminister seda kergekäeliselt lubas, ei ole argument selleks, et meie oma sõdureid sinna põrgukuumusesse saadaks. Millist koolitust meie sõdureid selles piirkonnas saama peaks, on minule küll selgusetu. Kui abipalujad selle kinni maksaksid, siis võiks isegi kaaluda, aga seni, kuni need vajaminevad miljonid tuleb leida meie riigil oma eelarvest, olen kindlalt selle missiooni vastu. Mina toetaks nende miljonitega pigem meie riigi noorte sporti ja selle kaudu oleks meie riigi kaitsevõime oluliselt tugevam.

Urmas Klaas (Reformierakond): Eesti sõdurite saatmise Kesk-Aafrika vabariiki on tõstatanud kaitseminister. Seda on toetanud nii valitsus kui ka vabariigi president. Riigikogu ei ole oma mandaati veel andnud ja sellekohased arutelud seisavad parlamendis ees.

Eesti kaitseväelaste välismissioonile saatmine on väga tõsine teema. Ühtpidi on selge, et Eesti on rahvusvahelise kogukonna liige ja sellest tulenevalt on meil oma ülesanded. Kellegi huvides ei ole sealse kodusõja paisumine ja võimalik põgenike vool Euroopasse. Praktilisem on aidata Kesk-Aafrika vabariigis kord taastada, kui saada endale kaela laviin sealseid põgenikke.

Oma lõpliku seisukoha Kesk-Aafrika vabariigi missiooni osas kujundan ma siis, kui teema on riigikogu päevakorras.

Rein Randver (SDE): Missioonid peaksid olema pikema aja peale ette planeeritud. Riigikogu ei ole Kesk-Aafrika vabariigi (KAV) teemat veel arutanud. Minule on teadmata KAVi missiooni ülesanne ja koht, kus hakkavad viibima meie kaitseväelased. Ajaliselt on räägitud kuue kuu pikkusest missioonist. Tekib küsimus varustuse, transpordivahendite ja relvastuse toimetamise üle. Mis see kõik väikesele riigile maksma läheb? Olen kursis, et kohapealsed olud on väga keerulised ega ole võrreldavad meie meeste eelnevate missioonidega.

Missioonide suhtes minul vastuseisu ei ole, aga otsustamiseks on vaja rohkem infot.

Inara Luigas (SDE): Ei toeta Eesti sõdurite saatmist Kesk-Aafrika vabariiki ja annan sellele seadusele vastuhääle. Keda või mida me seal kaitsma läheme? Otsustajad pole ilmselt endalegi seda selgeks teinud. Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Mati Raidma on öelnud, et Eesti riik täidab selles missioonis oma kohust. Oma kohust peaks valitsus täitma oma rahva ees Eesti riigis. Praegu, kus tuhanded lapsed peavad kannatama puudust, tuhanded lapsed ei täida koolikohustust ja tuhanded pered siplevad toimetulekuraskustes, peaks valitsus missiooni korraldama oma riigis, et tagada kodanikele normaalne elukeskkond.

Tänapäeval on raske aru saada, miks ühes või teises kohas sõjakolded tekivad. On raske aru saada, kelle huve kaitsma minnakse ja milline on selle missiooni hind. Sõda tekitab sõda ja see ei ole lahendus. Miks tänapäeval ei saa tagada rahu ilma relvadega sekkumiseta? Miks ei lahendata probleeme diplomaatiliselt, rahumeelselt, läbirääkimiste teel? Olen selliste sõjakäikude vastu ja tunnen kaasa nende omastele, kelle pojad sinna saadetakse.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Toetan missioonile saatmist. Euroopa Liidu missioon on suunatud sellele, et võimalikult kiiresti tagada Kesk-Aafrika vabariigis julgeolekusituatsioon ja rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO juhtimisel saaksid intensiivselt hakata tegelema nii humanitaarkatastroofi ärahoidmise kui ka riigistruktuuride jaluleaitamisega.

Eesti osalemine rahvusvahelises koostöös on ka meie riikliku julgeoleku huvides. Samuti hindab Eesti humanitaarseid väärtusi ning on valmis panustama rahvusvahelisse kriisireguleerimisse, kui selleks on olemas vajadus, tahe ja võimalused. Antud juhul on vajadus ja võimalused olemas. Tahe formuleerub üht- või teistpidi riigikogu otsusega veebruarikuu jooksul. Ainult riigikogu saab otsustada meie kaitseväelaste missioonile saatmise väljapoole Eestit.

Ülo Tulik (IRL): 1. Kesk-Aafrika vabariigis on tegemist Euroopa Liidu missiooniga ning selle missiooni eesmärgiks on ära hoida humanitaarkatastroof selles vabariigis ja selle võimalik levik kogu Aafrika mandri keskossa. Mina toetan seda missiooni just nendel nimetatud kahel põhjusel ja teades, et Eesti kaitseväe juhtkond on missioonile heakskiidu andnud, olen ilmselt sama meelt ka selle otsustamise hetkel.

Meil on olnud kaitseväejuhte, kes on teatud ajal kuulutanud, et meie kaitseväelased ei sõdi kõrbevormis ja Aafrikas, aga ka needsamad juhid on aja möödudes oma arvamust muutnud, sest elu muutub ja esitab uusi nõudmisi. Just äsja meie riiki ja ka Kuperjanovi pataljoni külastanud Rootsi kaitseväe juhatajalt Sverker Göransonilt võisime kuulda, et ka Rootsi kuningriigi sõdurid teenivad juba praegu Euroopa Liidu erinevatel missioonidel Somaalias, Malis ja Adeni lahel ning kaaluvad osalemist ka missioonil Kesk-Aafrika vabariigis.

Nõustun, et paljudel on raske mõista meie kaitseväelaste saatmist Aafrikasse, aga kuna oleme seal koos liitlastega, kellega oleme ka varasemalt koostööd teinud, usun, et koostöö kujuneb tulemuslikuks. Vähemtähtis ei ole asjaolu, et saame ise liitlasi toetades loota sellele, et ka liitlased tulevad meile appi siis, kui meie seda vajame.

2. Eesti kaitseväelaste osalemise erinevatel missioonidel otsustavad poliitikud, kuulates kindlasti ära ka kaitseväe juhtkonna arvamuse. Praegu osalevad meie kaitseväelased kuuel erineval missioonil maailma erinevates paikades. Lähitulevikus uusi missioone plaanis avada ei ole.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Eesti, olles NATO liige, peab loomulikult olema usaldusväärne partner oma liitlastele. Kohati jääb mulje, et meie sõdurite saatmine Kesk-Aafrika vabariiki on kuidagi valitsuse poolt läbimõtlemata, toimitud on kuidagi kiirustades. Aga eks oma ala asjatundjad teavad paremini, kui vajalik on praegu meie sõdurite saatmine nimetatud piirkonda.

Lisan vaid oma emotsionaalse arvamuse: parem, kui ei oleks ühtegi sõjakollet, ja parem, kui ei peaks ühtegi sõdurit sõjakoldesse saatma.

Kalvi Kõva (SDE): Mina ei toeta Eesti kaitseväelaste Kesk-Aafrikasse saatmist. Põhjuseid on mitu. Esiteks on kahetsusväärne kogu senine protseduur. Valitsus langetas justkui üleöö missioonile saatmise otsuse, jättes eelnevalt informeerimata riigikogus esindatud jõud ning ka näiteks väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Nüüd tahab ta riigikogule jätta vaid vormistaja rolli. Nii kaaluka sammu puhul peaksid parlamentaarses riigis käima asjad teistpidi.

Sügavam põhjus peitub selles, et valitsus ei ole vaevunud selgitama, kuidas on Kesk-Aafrika vabariigi humanitaarkriis seotud Eesti otseste julgeolekuhuvidega. On tõsi, et sealse kriisi lahendamine nõuab rahvusvahelist abi, kuid Eesti panus võiks siin olla pigem mittesõjaline.

Mõistagi ei tohi me Eestist eemal asuvatesse pingekolletesse ja katastroofidesse ükskõikselt suhtuda, vaid peame jõukohaselt nende lahendamisele kaasa aitama. Ent iga Eesti sõdurite otsene sõjakoldesse lähetamine peab olema väga hästi läbi kaalutud ja igati argumenteeritud otsus.

Priit Sibul (IRL): 1. Globaalne maailm on omavahel tihedalt seotud ja see, mis juhtub praegu ühes maailma otsas, võib juba homme puudutada ka meid. Eesti sõdurite Kesk-Aafrika vabariiki (KAV) missioonile saatmise eesmärk on aidata ära hoida humanitaarkatastroof. KAVis on puhkenud religioosne vägivald erinevate usugruppide vahel, mis on kaasa toonud sadu ohvreid ja ligi miljon põgenikku. Vägivald ähvardab laieneda kogu riigis ning võib sealt levida kogu mandri keskossa, mis tooks kaasa tohutu humanitaarkatastroofi ja põgenikelaine Euroopa suunal. Seetõttu üritatakse kriis eos summutada, et vältida selle tagajärgi, millede lahendamine saab olema tunduvalt keerulisem ja aeganõudvam. Eesti kaitseväe panus KAVis oleks kiire, ühekordne ja lühiajaline.

Meie eesmärk on osaleda plaanitavas Euroopa Liidu missioonis, mille eesmärk on toetada Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA ja Prantsuse vägesid korra taastamisel, et kohalikud julgeolekujõud saaksid julgeoleku tagamise võimalikult ruttu üle võtta. Seetõttu soovime panustada kiirelt, ühekordselt ja lühiajaliselt – kuni 55 kaitseväelasega, märtsikuust, mitte kauemaks kui neli kuud. Kiire lahenduse saavutamiseks tuleb meil ka kiirelt tegutseda ja saata oma üksus sinna esimesel võimalusel.

2. Iga missiooni tuleb vaadata eraldi ja mingit prognoosi tulevikuks sellisel kujul pole mõtet teha.