Riigikogulane vastab Eesti osalemise kohta Sotši olümpial

KÜSIMUS–VASTUS • Seoses Venemaal Sotšis toimuvate olümpiamängudega on Eestis tõstatunud küsimus, kas Eesti riigijuhid peaksid osalema sellise riigi olümpia avatseremoonial, mis on ajanud Eesti suhtes vaenulikku poliitikat. Näiteks president Toomas Hendrik Ilves otsustas jätta olümpia avatse-remoonial osalemata. Seda enam on kummaline olümpia avatseremoonial peaminister Andrus Ansipi osalemine, kuna Ansip on ise teravalt kritiseerinud Venemaad ja Venemaal toimuvat ning pidanud Eesti tihedamat läbikäimist Venemaaga otstarbetuks. Nüüd aga kiidab peaminister oma visiidiga kõigele Venemaal toimuvale takka ja on üks vähestest Lääne riigijuhtidest, kes Sotši avatseremoonial kõrvuti Venemaa presidendi Vladimir Putiniga osales.

Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mis nemad arvavad Eesti riigijuhtide osalemisest Sotši olümpiamängude avatseremoonial. Lisaks küsisime Eesti sportlaste vähese esindatuse kohta taliolümpial.

Küsimused olid järgmised:

1. Kas toetate Eesti riigijuhtide osalemist Sotši olümpial ja miks? 2. Miks on seekord tali-olümpiamängudel Eestist vähem sportlasi esindatud? 3. Kellele sportlastest olümpial kõige enam kaasa elate?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): On põhimõte, et külalise kutsub ROK (Rahvusvaheline Olümpiakomitee – toim). Pole oluline, kus olümpiamängud (OM) toimuvad. Olümpiamängudel hea esinemise nimel teevad suuri pingutusi sportlased ja nende meeskonnad ning toetavad ka riigid. Riigijuhtide ja fännide kohalolemisega toetatakse oma riigi sportlasi.

Eesti on esindatud vastavalt oma võimetele.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Mina kindlasti toetan Eesti riigijuhtide osalemist Sotši taliolümpiamängudel. Kahju, et ei sõitnud president Ilves. Oleme Euroopa Liidu riik ja miks ei peaks me Euroopas toimuvatele olümpiamängudele oma riigimehi saatma? Kui kohal on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, miks ei võiks seal olla siis Eesti peaminister Andrus Ansip? Ma ei mõista neid, kes sporti ikka ja jälle poliitikaga ühendada püüavad. Ärgem unustagem, et olümpiamängude harta ei näe ette mitte mingisuguseidki sidemeid poliitika, veel enam riikidevahelise päevapoliitikaga! „Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus,” öeldakse hartas.

Miks peaksime siis näiteks meie, väikese Eesti esindajad, neid mänge, mis ellu kutsutud maailma rahvaste ühtekuuluvuse vaimus, neid mänge boikoteerima oma riigijuhtide kodusistumisega? Mina arvan nii, et kui olümpiamängudele sobib sõita eesti sportlastel, siis sobib sinna minna ka Eesti riigi juhtidel. Minul oli küll hea vaadata, kuidas Andrus Ansip oma perega tribüünil seisis ja meie sportlastele lehvitas. Mulle jäi mulje, et nii mõnegi riigi meeskonna liikmed olid üsna pettunud, kui teiste riikide presidentide kõrval nende riigipead tribüünil polnud. See torkas mulle silma Saksa ja USA sportlaste puhul, keda tervitasid riigipeade asemel vaid avalikkusele vähe tuntud ametnikud. Tore, et meie peaminister Ansip ja Tallinna linnapea Savisaar Sotšis kohal olid.

2. Eesti sport on alla käinud. Nii nagu majandus, haridus, poliitika ja moraal. Meil on viimane aeg ennast taas kätte võtta ning Eestile uued sihid paika panna. Ehk veel jõuame!

3. Kõigile!

Tarmo Tamm (Keskerakond): 1. Toetan meie peaministri Andrus Ansipi osalemist Sotši taliolümpiamängudel ja leian, et see on väga õige samm. Olümpiamängudel tuleb sport ja poliitika lahus hoida ning kutse osalemiseks ei tulnud mitte Venemaa presidendi, vaid ROKi poolt.

See hüsteeria, mis valitseb nende olümpiamängude ümber, on ületamas taluvuse piiri. Tüütab ära, kui sportlastelt küsitakse järjekindlalt, et kuidas olete olümpiamängude korraldusega rahul, mitte seda, kuidas nende sportlik vorm on.

2. Eesti sportlaste vähene esindatus iseloomustab ilmekalt meie spordi praegust seisu. Kui siia lisada jätkuvad dopingukahtlused, mis meie sportlasi saadavad, ja spordi üle politiseerimine, siis olemegi sellises seisus.

Kurvaks teeb, et ka noortesport ehk järelkasv kiratseb. Minu arvates on selle põhipõhjus noorte treenerite sotsiaalsete garantiide puudumine. Kui treener saab palga asemel stipendiumi, siis temale ei laiene ravikindlustus ega suurene pensionisumma.

Rumalus oli spordikoolid ära kaotada ja toimiv spordisüsteem sellega lõhkuda. Imestame Läti noorte edu üle kas või Euroopa korvpallivõistluste finaalturniiridel, aga nendel on spordikoolid alles.

Õnneks jätkus ka Põlvas tarkust spordikooli mitte ära kaotada ja praegu saavad lapsed seitsmel erineval alal treeningutel käia. Sellel aastal tõuseb treenerite palk kümne protsendi ringis ja pole karta, et riigimaksud on maksmata.

3. Konkreetset sportlast, kellele nendel olümpiamängudel kaasa elada, ei ole, aga meie sportlase koht esikümnes on väike ime, koht teises kümnes õnnestumine ja kohta kolmandas kümnes võib pidada rahuldavaks.

Meelis Mälberg (Reformierakond): 1. Olümpiamängud on suur spordipidu. Juba kauges ajaloos sõlmiti mängude ajaks relvarahu. Ka tänapäeval peaks olümpiamängud olema eelkõige suur ülemaailmne pidu, kus kehtivad ausa mängu reeglid. On igati kohane, et riikide juhid osalevad nendel mängudel ja loodetavasti aitab see kaasa ka parematele riikidevahelistele suhetele tulevikus.

2. Olümpiamängudele pääsevad vaid parimad ja sõel on ülitihe. Iga sportlane, kes pääseb olümpiamängudele oma riiki esindama, on juba tunnustamist väärt. Selle nimel on nad teinud palju aastaid rasket tööd ja jõudnud maailma tippu. Meie tase on hetkel selline, mis lubas vastavalt reeglitele saata võistlema just 25 sportlast.

3. Seekord meil suuri medalilootusi ei ole. Elan kaasa kõigile meie sportlastele ja loodan, et keegi ennast ületab ning serveerib meile toreda üllatuse.

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. Toetan Eesti riigijuhtide, teiste hulgas peaministri osalemist olümpial alati ja nii ka Sotši olümpiamängude puhul. See on levinud tava, et riigijuhid käivad nii olulistel spordivõistlustel ja ma arvan, et Eestil pole vaja siin hakata oma jalgratast leiutama. Kogu see teema on meedias minu arvates liigselt üles puhutud. Kui meil sobis olümpiamängudele saata oma koondis, siis sobib ka peaministril neil mängudel osaleda.

2. Spordis on nagu igas muus eluvaldkonnas: ei ole võimalik kogu aeg tipus olla. Ma ei näe probleemi meie koondise suuruses. Tuleb aeg, et meie sportlasi on seal jälle rohkem ja ka lootust medalile rohkem. Olgem realistid: miljoniline rahvas ei suuda kogu aeg olla maailma parim ja seda absoluutselt kõiges!

3. Ärme pane oma sportastele sellist kohustust, et nad peavad kindlasti medali saama! Olen kindel, et iga sportlane tahab anda endast parima. Seepärast hindan igaühe pingutust kõrgelt ja elan kõigile sportlastele kaasa.

Inara Luigas (SDE): Toetan Eesti riigijuhtide osalemist Sotši olümpial. Sotšis peetakse olümpiamänge, mis on sportlastele pühad. Olümpiaks valmistutakse aastaid, et siis edukalt esineda. Iga sportlase unistus on võistelda sellistel mängudel ja on igati asjakohane, et sportlastele teeb head meelt, kui kohal on oma koduriigi juhid. Nagu olen aru saanud, ei kutsu  olümpiamängudele riigijuhte mitte Putin isiklikult ega korraldajariigi spordikomisjon, vaid seda teeb Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Kui soovitakse kiusu kiskuda, siis kistakse kiusu ju ROKiga – see pole sünnis.

2. Kahju, et Eestit esindab seekord väiksem sportlaste hulk, aga eks ka spordis on põlvkondade vahetus ning seega käib asi tõusude ja mõõnadega.

3. Vaatan olümpiamänge nii palju, kui saan, ja elan südamest kaasa kogu Eesti võistkonnale. Mingu neil hästi!

Ülo Tulik (IRL): 1. Toetan Eesti riigijuhtide osalemist Sotši olümpiamängudel. Kõige laiemat arutelu on tekitanud peaminister Andrus Ansipi osalemine olümpiamängude avatseremoonial. Tean, et peaminister osales seal Rahvusvahelise Olümpiakomitee kutsel ja tema kohaloleku seal kiidan heaks. Andrus Ansip on ise spordiga lähedalt seotud inimene ja need ei ole tema jaoks esimesed mängud, kus ta peaministrina osaleb. Usun, et ka meie sportlased, kes mängudel osalevad, rõõmustavad peaministri kohaloleku üle.

2. Sportlaste osalemiseks olümpiamängudel on vajalik teatud sportlike tulemuste saavutamine mängudele eelneval ajal. Täna osalevad mängudel need, kes on nõutud kriteeriumid täitnud, ja sellega tuleb leppida.

3. Minu lemmikud on meie laskesuusatajad ja kahevõistlejad, kindlasti elan kaasa korraldajamaa hokikoondisele. Usun, et meie televisioonis hiljuti näidatud film omaaegsest hokikuulsusest Valeri Harlamovist on paljudest meist teinud selle riigi hokikoondise poolehoidjad. Loodan, et finaalis kohtuvad nad Kanada koondisega ja see matš saab olema samamoodi põnev, kui oli seda 1972. aastal nende omavaheline kohtumine Montrealis. Kõige rohkem loodan, et olümpiamängud ei satuks terrorirünnakute ohvriks.

Priit Sibul (IRL): Olümpiamängud on spordirahva suursündmus ja pidu. Usun, et mida rohkem inimesi sellele kaasa elab, seda suurem on ka spordirahva rõõm. Minu meelest on igati normaalne ja loogiline, et ka riigijuhid sellest ülemaailmsest spordisuursündmusest osa võtavad ning muuhulgas nii ka omadele poolehoidu pakuvad.

Vaatasin olümpiamängude avatseremooniat ja vaatamata viperusele jäin sellega väga rahule. Jõudumööda püüan kursis olla ja ka jälgida osasid alasid. Peamiselt on need seotud meile kõigile tuntud murdmaasuusatamise ja kahevõistlusega. Eks ma kahevõistlusepoistele kõige enam kaasa elangi. Aga on ka teisi alasid, mida soovin jälgida, näiteks hoki. Ja ikka seepärast, et nautida mängu ilu.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): 1. Ideeliselt on ju olümpiamängud vabad igasugustest eelarvamustest, poliitikast jms. Iga riigi sportlastele on oluline, kui nendele on tulnud kaasa elama riigijuhid ja teised toetajad.

Loomulikult peab riigijuht ise langetama otsuse osalemisest olümpiamängudel. Minule meeldis vaadata, et ava-tseremoonial oli Eesti peaminister koos perega kohal, et seal osales ka Tallinna linnapea ja teised lugupeetud isikud Eestist.

2. Teisele küsimusele on raske vastata, sest riigikogu seda küsimust ei otsusta. Kindlasti oskavad sellele vastata asjaomased instantsid. Eesti sport ja sportlased on viimasel ajal nii palju kannatanud dopinguteemaliste rünnakute all, et ma elan nende kõigi edule seal Sotšis kaasa.

3. Olen rõõmus iga nende vähegi parema saavutuse üle. Loomulikult on mul oma lemmik seal ka, aga et mitte teistele liiga teha, ma tema nime ei avalda. Ma soovin väga, et olümpiamängudel osalevatest Eesti sportlastest läheks kellelgi oodatust paremini. Jõudu ja vastupidamist neile!

Kalvi Kõva (SDE): 1. Eks meie riigijuhid on käinud olümpiamängudel nii Pekingis 2008, Londonis 2012 ja lähevad tulevikus nii Rio de Janeirosse kui ka Pyeongchangi. Nägime valitsusjuhti ka Sotšis sportlaste rõõmupeol. Ei mina seda talle pahaks pane.

2. Olümpiale sõidavad ikka need sportlased, kes olümpianormi ületavad.

3. Tuline kahju on loomulikult sellest jamast, miks Kail Piho olümpiale ei pääsenud. Nüüd ei jäägi rõugelasena muud üle kui Han Hendrikule pöialt hoida. Aga rege seadma peame juba Lõuna-Koreas toimuvate mängude suunas. Võrumaalt on läbi aegade sirgunud rahvaste mängudele mitmeid võimekaid sportlasi. Tavapäraste suusaalade kõrval on lootused tulevikus ka lumelauasõidus, kus Eesti imelaps Kelly Sildaru on juba praegu maailma tipus. Loodan siiralt, et mägede pojana on oma sõna öelda lumelaua pargisõidus aastate pärast ka täna Rõuge kooli seitsmendas klassis käival Marten Kikkasel, kellel juba praegu kotis mitmed väärikad tulemused.
Raudset närvi tugitoolisportlastele ja sihikindlust sirguvatele talentidele!

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.