Riigikogulane vastab uue valitsusjuhi kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Ligi kümme aastat Eestis võimul olnud valitusjuht Andrus Ansip teatas teisipäeval presidendile ametist tagasiastumisest, mille tulemusel astub tagasi kogu valitsus. Kuivõrd Reformierakonna esimees Andrus Ansip on teatanud, et enam uut valitsust ei moodusta, tuleb vabariigi presidendil leida uus inimene, kes valitsuse kokku paneks. Kuni uue valitsuse ametisse asumiseni on võimul vana valitsuse liikmed.

Küsimus oli järgmine: Peaminister Andrus Ansip on teatanud enda tagasiastumise kohta valitsusjuhi kohalt vastlapäeval, 4. märtsil. Kes võiks olla järgmine valitsusjuht ja miks? Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Peaminister Andrus Ansip astub tagasi 4. märtsil ja koos temaga kogu valitsus. Seejärel on vabariigi presidendi pädevuses teha ettepanek uuele peaministri kandidaadile moodustada valitsus. Loomulikult peab president enne ettepaneku tegemist läbirääkimisi kõigi parlamendis esindatud erakondadega, et selgitada välja, kellel võiks olla parlamendi enamuse toetus. Lihtne matemaatika näitab, et kõige lihtsam on valitsust moodustada Reformierakonnal. Reformierakonna juhatus on otsustanud, et erakonna kandidaat peaministri kohale on Siim Kallas. Siim Kallas on väga suurte kogemustega poliitik ja kindlasti Eestile väga hea peaminister.

Valdo Randpere (Reformierakond): Järgmine valitsusjuht võiks olla see, kellele president annab pärast Andrus Ansipi tagasiastumist ülesande moodustada uus valitsus. SDE-poolseks kandidaadiks on kindlasti Sven Mikser, IRLi poolt Urmas Reinsalu ja Keskerakond volitaks kindlasti Edgar Savisaart. Kui president nende poole pöörduks selle ülesandega. Reformierakond usaldaks sellisel juhul valitsuse moodustamise Siim Kallasele. Eelnimetatud isikutest on just Siim Kallas minu favoriit, sest Reformierakond on riigikogu suurim erakond ning Siim Kallas on kogenud ja vastutustundlik poliitik, kelle kätte Eesti juhtimise võib kindlasti usaldada.

Rein Randver (SDE): Juba nädalaid levib uudis, et peaministrikandidaat on Siim Kallas. Ootame ära ametli-kud otsused erakondadelt, ettepanekud valitsusjuhi kandidaadi suhtes ja riigikogu otsuse valitsuse moodustamiseks. Peale otsustatut saame rääkida konkreetsemalt.

Heimar Lenk (Keskerakond): Nagu oodata oli, sai vastlapäev Andrus Ansipile mihklipäevaks. Mis edasi?

Kui arvestada, et hetkel on Keskerakonna populaarsus valijate seas 27 ja sotsiaaldemokraatide populaarsus 26 protsenti, kuid Reformierakonnal ainult 21 protsenti, siis loogiline oleks peaministri kandidaadiks nimetada kas Edgar Savisaar või Sven Mikser. Ent Reformierakonna ja Kadrioru loogika toetub nelja aasta tagusele minevikule ehk eelmistele riigikogu valimistele, kus võitis Reformierakond. Nii tõstavadki oravad nüüd omi mehi ümber ja teevad Putinit-Medvedejevit, kui Andres Herkeli võrdlust kasutada.

Meedias kõlav retoorika on ilus, et Siim Kallas tuleb Brüsselist enneaegselt tagasi, kuna Eesti riigi majandus on tarvis kiiresti põhjaminekust päästa. Tegelikult on Kallase põgenemine Euroopast hoopis peenem mäng, kui avalikkusele seda serveeritakse. Mitte Eesti riiki, vaid omaenda loodud Reformierakonda jookseb Kallas päästma. Kui Ansip, kes oma põikpäise poliitikaga on nii rahva kui ka kolleegid-poliitikud suutnud ära väsitada, jätkaks kuni 2015. aasta märtsini ehk riigikogu valimisteni, siis oleks oravail läbikukkumine kindlustatud. Nüüd, kus tehakse rahvale meelepärane vangerdus, on massid rahuldatud ja ärimeeste erakond võib rahuliku südamega valimistele minna. Raha neil kampaaniaks jätkub ja edus ei pruugi kahelda. Et riigi majandus on selleks ajaks ka juba natuke kosunud, väljub Kallas mängust võitjana ja võib vaikselt alustada 2016. aasta presidendi valimiste kampaania ettevalmistamisega. Mitte ainult meie järgmine peaminister, aga ka järgmine president on Siim Kallas. Milline ametikoht partei esimehe tütrele Kaja Kallasele reserveeritakse, on esialgu veel ebaselge. Mingi kõrge ja hästi tasustatav amet riigiaparaadis leitakse. Kaja Kallas on jõudnud juba teatada, et juriidiliselt pole olukord, kus isa ja tütar ühes valitsuses töötaksid, taunitav.

Ülo Tulik (IRL): Järgmine peaminister on suure tõenäosusega Siim Kallas, sest Reformierakond on saanud viimastel valimistel selleks rahva mandaadi. Peab tõdema, et valitsuse vahetus on sattunud äärmiselt ebasobivasse aega, kuna Ukrainas on olukord muutunud ääretult keeruliseks, kuid loodan, et uus valitsus pannakse paika lähema paari nädala jooksul ja saavutab kiiresti oma töövõime. Uus valitsus moodustatakse suure tõenäosusega kas endise koalitsioonipartneri või siis sotsiaaldemokraatidega, sest keskerakondlaste osalemine selles tundub olema paraku välistatud seniste väljaütlemiste põhjal. Läbirääkimised toimuvad lähiajal ja ilmselt selgub peagi tõde.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kaaluda on ju põhimõtteliselt nelja nime vahel: Urmas Reinsalu, Edgar Savisaar, Sven Mikser ja Reformierakonna avalikult välja öeldud kandidaat Siim Kallas. Parlamendis hoiab 34 kohaga enamust Reformierakond – järelikult kuulub õigus valitsus kokku panna meie erakonna esindajale. Reformierakonna volikogu ja juhatus näevad selle esindajana ning järgmise peaministrina Siim Kallast.

Valitsusjuht peaks olema kogemustega inimene, ideerikas, poliitikas mõjukas ja rahvusvaheliselt tunnustatud autoriteet. Arvan, et Siim Kallas on sobilik valik.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Uue valitsusjuhi nimi on Reformierakonna poolt välja käidud ja seega pole mõtet selle nime üle ennustusi korraldada. Uueks peaministriks saab Siim Kallas ja koalitsiooni kaasatakse sotsiaaldemokraadid ning selline samm on arvatavasti vabariigi presidendiga eelnevalt kooskõlastatud. Partneri vahetus annaks Reformierakonnale võimaluse aasta enne riigikogu valimisi oma lubadused ringi vaadata ja oma senist poliitikat sotsiaalsemaks muuta.

Minu jaoks on oluline küsimus see, et kas uus ametisse asuv peaminister suudab lõpetada seisaku riigis ja näha seda olukorda, mis meil tegelikult valitseb. Kui lähemal perioodil ei võeta ette olulisi samme inimeste riigist lahkumise peatamiseks, inimeste elatustaseme parandamiseks, lastega perede vaesusest väljatoomiseks, regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ja pensioni probleemide lahendamiseks, siis pole loota, et meil midagi paremuse poole muutuks.

Meie riigi majanduskasv on kokku kuivanud ja jääme suurelt alla nii Lätile kui Leedule. Alles hiljuti suhtuti nende riikide arengusse üleolevalt ja alati armastasid koalitsioonipoliitikud Eestit võrrelda nii Läti kui ka Leeduga. Praeguseks oleme aga meie inimeste ostujõult alla jäänud isegi Leedule ja oleme langenud Euroopa Liidu riikide lõppu.

See jutt, et riigi rahandus on korras ja meie laenu ei võta, ei pea juba ammu paika. Riigieelarve on jätkuvalt defitsiidis ja eelarve tasakaalu viimiseks otsitakse täiendavaid vahendeid. Karta on, et ees ootab uus riigieelarve kärpimine ning seda just riigile väga olulistes valdkondades, nagu seda on haridus ja turvalisus.

Kui uus ametisse asuv peaminister ei mõista, et riigis on vaja läbi viia kiiresti olulisi reforme, siis mina ei usu uue valitsuse edusse. Riigis on vaja läbi viia nii haldus-, riigi- kui ka maksureform. Samas tuleb lõpetada kirvemeetodil läbiviidav haridusreform. Mõtlevas riigis viiakse enne läbi haldusreform ja küll siis omavalitsused ise otsustavad, milliseid koole on neil vajalik ülal pidada.

Õiglane oleks, et sama valitsuskoalitsioon jätkaks kuni uute valimisteni, siis on selge pilt sellest, mida nelja aasta jooksul on lubadustest suudetud täita ja kuhu me riigiga oleme välja jõudnud. See teeks valija valiku järgmistel valimistel oluliselt lihtsamaks.

Priit Sibul (IRL): Valitsusjuhi vahetumine ja parteimängude mängimine praegusel äreval ajal on küllalt vastutustundetu ning kõike muud kui riigimehelik käitumine. Praegu tuleks mõelda just riigimehelikult ja isiklikest ambitsioonidest tehtavad otsused edasi lükata. Andrus Ansipi tagasiastumisega on tema erakond seadnud peaministrikandidaadiks Siim Kallase. Praegust riigikogu koosseisu arvestades on presidendil väga keeruline mõne teise erakonna poole valitsuse moodustamise ettepanekuga pöörduda. Mina isiklikult ja meie erakond peab oluliseks paremvalitsuse jätkumist. Oluline on viia lõpule alustatud muudatused näiteks hariduse valdkonnas, et õpetajatele saaks välja maksta lubatud palgad; arvestades praegust olukorda Euroopas on veelgi olulisem, et peame kinni oma kohustustest kaitsekulude osas, mille läbi tagame oma julgeolekut.

Kalvi Kõva (SDE): Näib, et Siim Kallas tahab väga valitsusjuhiks saada. Sama soov on ka Reformierakonnal, kelle volikogu kinnitas Kallase 1. märtsil peaministrikandidaadiks. Kas nii ka läheb, sõltub poliitiliste konsultatsioonide ja läbirääkimiste tulemustest, aga ka presidendist, kes peab otsustama, kellele teha uue valitsuse moodustamise ettepanek. Tuleb tunnistada, et hetkel on pall Reformierakonna käes, kes võib riigikogus arvestada 34 saadiku häältega. Uueks valitsusjuhiks saab lõpuks see poliitik, kellel on vajalikud hääled koos.

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.

Inara Luigas (SDE) ei vastanud.