Eestis pole teadaolevalt teist sellist kohta Tallinna kõrval kui Võrumaa, kus üksteise järel rajatakse suletud munitsipaalkoolide asemele erakoole. Alguse tegi lahti Pikakannu kool, sellele järgnes Sänna ja nüüd kavandavad tõsise erakooli loomist Krabi kooli praegused töötajad. Kuivõrd vald otsustas alates 1. septembrist Krabi kooli sulgeda, ei jää töötajatel muud ülegi, kui hakata ise kooliharidust pakkuma. Kõik eeldused selleks on olemas: riik rahastab erakoole samadel alustel munitsipaalkoolidega. Lihtsalt selle osa, mis varem pani omavalitsus, ehk kooli ülalpidamiskulud ja tugitöötajate palgad peab nüüd katma eraettevõte.

Krabi rajatav erakool on eriti tähelepanuväärne, sest koolist saab 38 töötajaga valla suurim ettevõte, mille eelarve on 500 000 euro ringis. Kuivõrd kooli õpilased tulevad väljastpoolt Varstu valda ja paljud lausa väljastpoolt Võrumaad, on tegemist haridusteenust eksportiva ettevõttega. Teist sellist põhiharidust pakkuvat asutust Eestist ei leia.

Nii nagu kogu Eestis, on ka Võrumaal aastaid otsitud oma „Nokiat” ehk valdkonda, mis võiks pakkuda töökohti ja võimaldada inimeste paremat äraelamist. Küll on selleks pakutud puidutööstust, küll turismi, küll mehhatroonikat. Ent mis seal salata – Võrumaad hoiab üleval hoopis haridus. Põhikohaga õpetajate palgad küünivad olenevalt omavalitsusest juba 900-1000 euroni, teist nii kõrge keskmise sissetulekuga valdkonda Võrumaal pole. Näiteks arvu poolest õpetajatega konkureerivate kaubandustöötajate keskmine palk on miinimumi, 350 euro ringis, tootmisettevõtetes jääb palgatase 700-800 euro ringi.

Võrumaa hariduse kõrge tase pole mingi ime – Võrumaal on hariduselus väga pikad traditsioonid. Eestikeelne haridus ja kultuur sai alguse Võrumaalt. Võrumaa inimesed asutasid Tartus esimese ajalehe, võru keeles ilmus esimene raamat. Võrumaalt on pärit hariduse uuendaja Johannes Käis, kes juhtis Eesti iseseisvuse saabudes kuulsat Võru õpetajate seminari, mis praeguses tähenduses oli kõrgkool.